Mõõdukad mässulised nüsisid lapsel kaamera ees pea otsast (131)

Niisugune video markeerib Süürias kestva brutaalse kodusõja õudust. Lapsel pea maha võtnud võitlejad kuuluvad nõndanimetatud mõõdukasse mässuliste rühmitusse Nour al-Din al-Zenki, keda toetavad veebiajakirja Daily Beast andmetel relvade ja rahaga Türgi ja Ameerika Ühendriigid.

Videolt on näha, kuidas habemega võitleja lõikab autokastis lamavalt haavatud lapselt pea otsast ja tõstab selle triumfeerides kõrgele.

Uudisteportaali Al-Masdar News andmetel võtsid mässulised piiramisrõngas olevas Aleppos pea maha 12aastaselt palestiinlaselt Abdallah Issalt, keda peeti Süüria valitsus­vägede spiooniks.

Aleppos asub praegu Süüria valitsusvägede piiramisrõngas umbes 300 000 inimest. Rühmituse Nour al-Din al-Zenki võitlejate hukkamisvideo on tehtud pärast mässuliste vasturünnakut, mille Süüria valitsusväed Vene õhujõudude toetusel tagasi tõrjusid. Palestiina poiss Abdallah Issa langes mässuliste kätte lahingute ajal. Mässulised pidasid teda Süüria valitsusvägede poolel võitleva Palestiina Al-Quds brigaadi liikmeks. Kui aga uskuda Süüria inimõiguste vaatluskeskuse infot, siis polnud Abdallah Issal mingisugust seost Palestiina võitlejatega. Ta oli põgenikelaagris elava vaese perekonna vaene laps.

Seni mõõdukaks peetud mässuliste erakordne julmus pahandas ka Ameerika Ühendriike. Välisministeerium igatahes teatas kolmapäeval, et see on hirmutav juhtum, mis vajab lisainformatsiooni.

Rühmituse juhtkond mõistis veretöö hukka

Rühmituse Nour al-Din al-Zenki juhtkond otsustas lapse hukkamisest avalikult distantseeruda. Rühmitus andis Twitteri kaudu teada, et sellised väärkohtlemised on üksikute võitlejate vead, mis ei esinda Nour al-Din al-Zenki pealiini poliitikat. Kõik hukkamises osalenud võitlejad on vahistatud ja nendega tegeleb juhtumit uuriv komitee. Samas avalduses rõhutati ka, et süüdlased saavad karistuse võimalikult kiiresti.

Maineka inimõigusorganisatsiooni Amnesty International (AI) arvates näitab lapse hukkamisvideo taas, et osa relvarühmitusi paneb Süüria kodusõjas karistamatult toime sõjakuritegusid.

Viimati süüdistas AI Süüria opositsioonirühmitusi piinamistes, inimröövides ja hukkamistes 5. juulil avalikustatud aruandes, mis tugines Aleppos ja Idlibi provintsis elavate inimestega tehtud intervjuudel.

Süüria kodusõda kestab kuuendat aastat

Süüria kodusõda algas 2011 märtsis teismeliste joonistatud grafitist. 15 koolilast joonistas sadakond kilomeetrit pealinnast Damaskusest lõunas asuvas Daraa linnas kooliseinale loosungi: "Rahvas tahab režiimi kukutada". Inspiratsiooni saadi araabia kevadest, mis raputas Tuneesiat, Egiptust ja Liibüat. Kohaliku julgeolekujuhi ja president Bashar al-Assadi sugulase Atef Najibi korraldusel võeti noorukid vahi alla ja neid piinati.

Kui vahi alla võetute nördinud vanemad läksid aru pärima, vastas Najib: "Minge koju ja tehke uued lapsed." Niisugune solvang tekitas viha ja Daraas algasid valitsusvastased demonstratsioonid. Damaskus reageeris jõuliselt – Bashar al-Assadi korraldusel saadeti Daraasse tankid ja sõjaväelased.

Kuid oli juba hilja. Režiimi vastu suunatud meeleavaldused laienesid ja neist arenes kodusõda, mis algselt käis peamiselt usupinnal – ühel pool olid alaviidid (šiiidid) ja teisel pool sunniidid. Tekkinud olukorda kasutasid ära Islamiriik ja teised äärmusrühmitused, kes võtsid koha sisse seal, kus riigistruktuurid kokku olid kukkunud. Islamiriik värbas enda ridadesse kümneid tuhandeid võitlejaid välisriikidest.

2014. aasta sügisel sekkus Süürias jõulisemalt ka USA ­– täpsemalt hakkasid USA ja tema liitlaste sõjalennukid ründama Islamiriigi positsioone.

2015. aasta 30. septembril tõttas Süüria presidendile Bashar al-Assadile appi Venemaa. Vene sõjalennukid asusid esialgu ründama kõiki presidendivastaseid, alates USA toetatavast mõõdukast opositsioonist ja lõpetades Islamiriigiga.

Samal ajal jätkavad nii USA juhitav koalitsioon kui ka Venemaa õhurünnakuid äärmusrühmitusteks tunnistatud Islamiriigi ja al-Nusra rinde positsioonidele.