Reis

Rahvusliku lennufirma Nordica eduelamus – jagame lennukoode tuntud lennufirmadega 

Toimetas Teet Teder, 21. juuli 2016, 15:30
Nordic AviationFoto: Aivo Kallas KliffKlaus
Ligikaudu 50% reisijatest lendab Tallinna Lennujaamast väljunud lennu esimesest sihtkohast edasi, mistõttu oleks lennufirma opereerimine ilma interline lepinguteta võimatu. Koodijagamine tuntud lennufirmadega on aga märk usaldusest Nordica vastu, kiidab ettevõte.

Koostöö rahvusvaheliste lennufirmadega suurendab Nordica klientide reisivõimalusi.

Samal teemal

Koodijagamine lennunduses algas juba 1960ndate lõpus, kui lennufirmad hakkasid ühise koodi all pileteid müüma. Kood siinkohal tähendab kombinatsiooni kahest tähest, mis märgivad ära lennufirma, ning numbrikombinatsioonist, mis tähistab konkreetset lendu.

 Tänaseks on Nordica sõlminud läbi koostööpartner Adria Airwaysi koodijagamise lepingud rahvusvaheliste lennufirmadega Lufthansa, Brussels Airways ning Turkish Airlines. Nordica äriarenduse juhi Sven Kukemelgi sõnul tähendab koodijagamine eelkõige seda, et laienenud on sihtpunktide arv, kuhu lennata. “Kui muidu on võimalik Nordicaga lennata vaid 15 sihtkohta, siis tänu koodijagamisele on meie klientidel võimalik ühe piletiga reisida paarisajasse sihtkohta terves maailmas,” selgitas Kukemelk ning lisas, et koodijagamisega kaasnevad ka partnerlennufirmade lojaalsusprogrammide punktid, hinnastamine ja reeglid lennule.

Suurenenud piletimüügi võimekus

Teisisõnu võimaldab koodijagamine müüa Nordica ja Adria Airwaysi lende kui teise lennufirma lende. Näiteks kui osta pilet Brussels Airwaysiga Tallinnast läbi Brüsseli Malagasse, siis opereerib vahemaandumisega reisi kaks lennufirmat: Tallinn Brüssel reisi opereerib Nordica ning Brüssel Malaga reisi Brussels Airways. Kukemelk kinnitab, et koodijagamise lepingud sõlmitakse vaid nende lennukompaniidega, kelle tase on igas mõistes võrdväärne. “Koostööpartnerit valides hinnatakse, kas võimalik partner on sama hea kui mina ehk kas teenindus on igas mõistes võrdväärne olemasolevaga, et kliendid ei peaks koostööpartneri lennukitega lennates pettuma,” lisas Kukemelk. Just seetõttu peab ta koodijagamist tuntud lennufirmadega märgiks usaldusest Nordica ja Adria Airwaysi vastu.

Koodijagamispartnereid valitakse Nordicas eelkõige selle järgi, et reisijatel oleks võimalikult palju ligipääsupunkte ning lendude graafikud omavahel sobiksid. “Nordical on hetkel kolm peamist sõlmjaama, kust saab hõlpsalt edasi lennata - Stockholm edasilennuks Skandinaaviasse ja Lääne-Euroopasse, München edasilennuks üle maailma ning Brüssel edasilennuks sihtkohtadesse Hispaanias,” selgitas Kukemelk. Tänu koodijagamisele on lendude graafikud koordineeritud tagamaks võimalikult häid ja mugavaid ühendusi.

Kui reisijatele on koodijagamise suurimaks plussiks laienenud liinivõrk, siis lennufirmale majanduslik kasu. “Meie võimekus müüa pileteid Buenos Airesest Tallinnasse on null, kuid Lufthansal on oluliselt kergem seal pileteid müüa. Seega teevad nemad sihtkohas tööd, et müüa oma võrgustikus ka Eestit ehk meil on hea võimalus saada rohkem reisijaid näiteks München Tallinn liinile. Meie müüme neid jällegi Eestis, et lennutada inimest Eestist Lufthansa sihtkohtadesse üle maailma,” selgitas Kukemelk ning lisas, et piletimüük ühise koodi all on koostööpartneritele mõistlik lahendus, võimaldades lennumarsruutide võrku laiendada, tegemata täiendavaid kulutusi liini opereerimisele ning turundusele.

Interline lepingud tagavad lennufirma igapäevatöö

Koodijagamise kõrval on Nordical läbi Adria Airwaysi veel omakorda üle 100 interline lepingu erinevate lennufirmadega. Kukemelgi sõnul ei saaks lennufirma ilma interline lepinguteta opereerida, kuna interline lepingud tagavad näiteks pagasi saatmise lähtekohast lõppsihtkohta, ühenduvused, kui lennuk hilineb või ära jääb, ning reguleerivad ka seda, kuidas reisijate eest hoolitsetakse ning vajadusel probleeme lahendatakse. Lisaks sellele reguleerivad interline lepingud lennufirmade vahelisi suhteid tulude jagamisel – näiteks kui lend on jagatud kahe firma vahel.

Vahel tuleb siiski ette, et pagasit ei ole võimalik lõppsihtkohta toimetada ning tuleb vahemaandumisel välja võtta. Nordica äriarenduse juht selgitab, et sel juhul mängivad rolli kohalikud õigusaktid, lennujaama pagasisüsteemirikked ning ümberistumised charter-lendudele (puhkusereiside otselennud). “USA-sse sisenemisel näevad tollieeskirjad ette, et pagas tuleb tollida esimeses riiki sisenemise punktis, mitte lõpp-punktis nagu Euroopa Liidus. Just seetõttu tuleb USA-sse lennates pagas välja võtta ning alles siis saab edasi lennata,” tõi Kukemelk esile. Interline lepingute kasu Nordicale on selgelt majanduslik, kuna umbes 50% Tallinna Lennujaamast reisi alustajatest lendavad esimesest peatusest edasi, teisisõnu ilma interline lepinguteta kaotaks Nordica nii kvaliteedis kui ka klientuuris.

Kukemelk nentis, et tänu Adria Airwaysile, kes kuulub Star Alliance’i allianssi, oli koodijagamise lepinguid võrdlemisi lihtne saada, kuna allianssi sees on juba baas olemas ning puudub vajadus lisainvesteeringuteks. Kui lennufirma ei kuuluks ühtegi allianssi, siis oleks soovitud lepinguid pea ilmvõimatu saada. Kukemelk selgitas, et kui Nordica sooviks ise hakata kõiki lende käitlema ning selleks vajalikke interline ning koodijagamise lepinguid sõlmima, tuleks enne seda läbida terve kadalipp – omandada IATA (Rahvusvaheline Lennuvedajate Ühing) turvalisuse sertifikaat, minna üle oma distributsiooniplatvormile ja alles siis võtta ühendust erinevate lennufirmadega. Siiski ei oleks see Kukemelgi sõnul mõistlik, kuna Nordical üksinda vastavaid lepinguid saada oleks väga keerukas. Näiteks Star Alliance’i allianss pole viimastel aastatel võtnud vastu ühtegi allianssi välist pakkumist. Just seetõttu puudusid ka näiteks Estonian Airil suuremad koodijagamise lepingud, kuna ei kuulutud ühtegi ühendusse ning puudus ka allianssi kuuluv koostööpartner.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee