Eesti uudised

Uuring: üle poole eestlastest ei käiks tööl, kui nad saaksid kodanikupalka! (27)

Katrin Helend-Aaviku, 19. juuli 2016 04:00
Foto: Vida Press
Küsitluse järgi jätaks üle poole Eesti elanikest oma töö kus seda ja teist, kui riik neile iga kuu kodanikupalka maksaks. Kodanikupalga idee pooldaja Marek Strandberg aga ütleb, et küsimus on valesti püstitatud ja eksitavate tulemustega vaid naeruvääristatakse kodanikupalka.

Ühiskonnauuringute instituut tellis Turu-uuringute ASilt küsitluse testimaks kodanikupalgaideed.

630 inimest kirjeldas hüpoteetilist olukorda, kus riik maksaks inimestele raha ja töölkäimisest võiks ka loobuda. Küsiti, kas nad oleksid siis nõus loobuma töölkäimisest ning kui jah, siis kui palju nad sel juhul sooviks iga kuu riigilt raha saada.

"Sellise rõhuasetusega uuringu tellisime eelkõige huvist teada saada, millised oleks meie inimeste reaktsioonid võimalikule kodanikupalgale, millest viimastel aegadel on vähemalt intellektuaalses plaanis palju juttu olnud," ütleb analüütik Peeter Espak.

Samal teemal

Kodanikupalga kasu kahtluse all

Küsitluse tulemustest selgus, et keskmine tööst loobuja sooviks riigilt saada 950 eurot kuus. Üpris kaalukas osa, ligi kaks kolmandikku töövõimelisest elanikkonnast, oleks nõus ka väga väikese summa, 300–400 euro saamisel tööst loobuma.

"Ühtlasi tuleb välja, et vastav keskmine summa, mille riigilt saamisel loobutaks töötamast, on ligikaudu sama, mis Eesti keskmine palk ja inimesed sooviksid säilitada lihtsalt oma elatustaset. Ei oleks ehk vale järeldada, et meie inimeste n-ö ambitsioonid on seega elada keskmiselt ega ole seatud väga kõrgele," ütleb Espak. Eristus suurema palga saajate suhtumine, kes nii lihtsalt töötamisest ei loobuks. "Keeruline on ennustada, mil moel reageeriks ükskõik millise kodanikupalga sisseseadmisele enamik töötajaid. Pigem tekibki küsimus, kust tuleks raha kodanikupalkade maksmiseks, kui see omakorda soodustaks hoopis tööealise elanikkonna passiivsust ja seega ka väiksemat riigi maksutulu," märgib ta.

"Küll aga saaks andmeid kasutada tulevaste lastetoetuste või iibe suurendamise plaanimiseks. Rahvastiku vähenemine on Eesti kõige olulisem probleem ja meie sotsiaalsüsteemi ning riigi üleüldist toimimist ei saa enam senisel kujul lähitulevikus jätkata," ütleb Espak.

Foto: Vida Press

Strandberg: uuringu tegijad ei tunne asja

Ta märgib, et sooviks nimeliselt teada, kes selle küsimustiku koostas.

"Ma ei imestaks, kui ühiskonnauuringute keskuse asutaja oleks mõni erakond, kes saab selle uuringuga jõulisemalt naeruvääristada kodanikupalka. See käibki poliitikas kahjuks selliste labaste ja näotute trikkidega," teab Strandberg. Paraku on rämpssotsioloogia, mida harrastab peamiselt Venemaa, levinud ka Eestis.

ERRi selle aasta märtsiuudistes avaldatud artiklis kahtlustab ka Tartu ülikooli sotsioloogia õppetooli juhataja Veronika Kalmus ühiskonnauuringute veebiküsitluste tulemuste tõesust, mis puudutab elanike suhtumist pagulaskriisi, Vene-ohtu ja kooseluseadusesse.

"Kui eelnevad küsimused kallutavad vastajaid kindlas suunas, loovad kindla meeleolu, siis see võib tõepoolest mõjutada mingil määral vastuseid ka järgnevatele küsimustele," ütles tookord Kalmus ERRile. MTÜ ühiskonnauuringute instituudi juhatuse liige Art Johanson vasta, et kindlasti pole instituudi eesmärk avalikku arvamust mõjutada. Mittetulundusühingu taustast rääkides ütles Johanson, et kõik tegevuse rahastajad kuuluvad üliõpilaskorporatsiooni Sakala, neid avaldada ta aga tookord ei soovinud, kuid lubas seda teha tulevikus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee