Eesti uudised

Taarahuntide võit – maksuamet ei näe pudelikorjajates riski (13)

Katrin Helend-Aaviku, 19. juuli 2016 04:00
Foto: Alar Truu
Soome maksuamet nõuab, et pudelikorjaja oma teenitud sissetulekust maksuametit teavitaks. Kas ka Eesti tänavate prügikastides tühje pudeleid jahtijaid võib oodata nende olematus postkastis maksuteade?

Finest FM, eestikeelne raadio Soomes vahendas Aamulehtit, kus Soome maksuameti peainspektor ütleb, et ka tänavalt korjatud pandimärkidega pudelite ja purkide eest peab maksma tulumaksu.

"Pudelite korjamisest saadav tulu on täiesti tavaline maksustamisele kuuluv sissetulek ja sellest peab maksuametile teatama," ütleb sealne peainspektor, lisades, et oma taara võib siiski ilma tulumaksu maksmiseta tagastada.

Ajakirja Paat peatoimetaja Jaano Martin Ots võtab teema sotsiaalmeedias üles: "[Rahandusminister] Sven Sester, mis jändad nende autode erinumbritega? Vaat kus on terve maksustamata majandusharu, mille eest saaks parvlaevu ehitada ja globaalset põlevkivimajandust arendada! Sindi-Vovka näiteks on kogu oma elu pudelikorjamise peal maksuvabana liugu lasknud, peret toitnud ja lapsed suureks kasvatanud! Kus on õiglus?"

Lisaks on tal küsimus ministeeriumi juristidele: "Tänagi viskasin pärast surfipäeva januga tühjaks joodud Värska pudeli Pärnu rannas prügikasti, et autos ringi ei veereks. Siis hakkas keskkonnateadlik südametunnistus vaevama ja läksin võtsin pudeli segajäätmete kastist ära. Kas ma pean nüüd selle äravisatud, kuid taas kasutusse võetud pudeli pealt tulumaksu maksma, kui selle taaraautomaati panen?"

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe ütleb, et tavaolukorras on pandipakendi ja tagatisraha süsteemi eesmärk ikkagi joogipakendite kogumise ja taaskasutamise soodustamine.

"Pandiga koormatud pakendi viimisel tagastuspunkti saab inimene panditud raha tagasi. Pudelikorjamisest tingitud olulist maksuriski ja sellest tulenevat kontrollivajadust me küll ei näe," ütleb Aasmäe.

Kuidas on aga lood kerjuste teenistusega? Teatavasti võib osavamate kerjajate päevasissetulek küündida kolmekümne euro ringi.

"Kui inimene soovib anda oma raha näiteks heategevusele või mõnele abivajajale tänaval toetuseks, siis nii eraisiku poolt annetamine kui ka annetuse vastuvõtmine on maksuvaba," selgitab Aasmäe.