Maailm

Kättemaksuhimuline president Erdogan pooks riigipöörajad üles (31)

Aadu Hiietamm, 19. juuli 2016, 04:00
Türgi president Recep Tayyip Erdogan (62) selgitas enneolematut vahistamis- ja vallandamislainet vajadusega eemaldada viirus kõigist riigistruktuuridest.Foto: Reuters/Scanpix
Türgi pääses laupäevaöisest sõjaväelisest putšist ehmatusega. Riigipöörajad suruti kiiresti maha ning president Recep Tayyip Erdogan asus oma võimu kindlustama. Muu hulgas kaalub ta surmanuhtluse taastamist, et putši juhtfiguurid füüsiliselt hävitada.

Türgi sõjaväelises putšis hukkus võimude teatel täpsustatud andmetel 208 inimest. Varem räägiti ligemale 300 hukkunust. Vahistatud on üle 7500 kahtlusaluse. Neist vähemalt 6000 on sõjaväelased. Vahistatute seas on 103 kindralit ja admirali. Kinni peeti endine õhuvägede juht Akin Öztürk, keda peetakse putši üheks juhtfiguuriks. Ametist vabastati 30 kuberneri, üle 50 kõrge ametniku, ligi 3000 kohtunikku ja prokuröri ning 8000 politseinikku.

RIIGIPÖÖRAJAD? Türgis on pärast laupäevaöist putši vahistatud üle 7500 kahtlusaluse. Nende seas on 103 kindralit ja admirali.Foto: Twitter

Erdogan vabastab riigistruktuure viirusest

Samal teemal

Türgi president Recep Tayyip Erdogan (62) selgitas enneolematut vahistamis- ja vallandamislainet vajadusega eemaldada viirus kõigist riigistruktuuridest. Presidendi sõnul on see viirus riigi vähkkasvaja kombel endasse mässinud ning sellest lahtisaamine nõuab radikaalseid samme.

Üks niisugune radikaalne samm on surmanuhtluse taastamine. Türgis ei ole surmanuhtlust rakendatud alates 1984. aastast ning see tühistati ametlikult 2004. aastal. Pühapäeva õhtul nõudsid aga hääled rahva seast Istanbuli residentsi ees kõnet pidanud Erdoganilt surmanuhtluse taastamist.

"Me kuuleme teie palvet. Demokraatias saavad inimesed kõik, mida nad tahavad," vastas Türgi president. Ta lubas, et valitsus arutab surmanuhtluse taastamist opositsiooniparteidega. "Me ei viivita selle otsusega kaua. Need, kes sellel maal riigi vastu putši üritasid, peavad selle eest maksma," lisas Erdogan.

Selged vihjed surmanuhtluse võimalikule taastamisele Türgis ajasid tagajalgadele Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu.

Türgi president Recep Tayyip Erdogan (62) selgitas enneolematut vahistamis- ja vallandamislainet vajadusega eemaldada viirus kõigist riigistruktuuridest.Foto: Reuters/Scanpix

Euroopa Nõukogu peasekretär Thornbøjrn Jagland toonitas, et ükski Euroopa Nõukogusse kuuluvast 47 riigist ei tohi surmanuhtlust rakendada ning see keeld kehtib ka Türgile.

"Saksamaal ja Euroopa Liidul on selge seisukoht: me eitame surmanuhtlust kategooriliselt. Surmanuhtluse taaskehtestamine Türgis tähendab kohe Türgi ja Euroopa Liidu liitumisläbirääkimiste lõppu," toonitas eile Berliinis Saksamaa valitsuse pressiesindaja Steffen Seibert.

Ka Luksemburgi välisminister Jean Asselborn hoiatas esmaspäeval veel enne Brüsselis alanud Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrite kriisikohtumist Türgit: "Kui kandidaatriik seab sisse surmanuhtluse, siis tähendab see automaatselt selle riigi liitumisläbirääkimiste seiskumist."

Euroopa Liidus ei mõisteta samuti, kuidas tuleb tuhandete kohtunike ja prokuröride töölt kõrvaldamine kasuks demokraatia arengule Türgis.

"Kui tuhanded kohtunikud ja prokurörid, kel ilmselt puudus side putšiga, töölt kõrvaldatakse, siis on see rünnak demokraatlikule õigusriigile," ütles otse välja Saksamaa sotsiaaldemokraatide fraktsioonijuht Bundestagis Thomas Oppermann.

Euroopa Komisjoni laienemisvolinikku Johannes Hahni sundis kiirus, millega Türgis hakati inimesi trellide taha panema ja ametist vabastama, arvama, et vastaste nimekirjad olid koostatud juba enne putši.

Kõigist eriarvamustest hoolimata loodetakse Brüsselis aga endiselt, et Türgi peab kinni põgenikega seotud diilist. Ka Türgi leevendas eile pisut varasemat tooni. Nimelt ütles peaminister Binali Yldirim, et surmanuhtluse asjus otsusega ei kiirustata.

Pärast putši mahasurumist on Türgi linnade tänavatel meelt avaldanud peamiselt presidendi pooldajad. "Nad ei tähista demokraatia võitu, vaid nad tähistavad islamirevolutsiooni," rõhutavad Recep Tayyip Erdogani vastased.

Türgi president Recep Tayyip Erdogan süüdistab putši organiseerimises alates 1990. aastate lõpust Ameerika Ühendriikides eksiilis elavat islamivaimulikku Fethullah Güleni (75) ning nõuab USA võimudelt tema väljaandmist. Gülen eitab seost putšiga. USA võimud on öelnud, et nad ei ole Türgist ametlikku taotlust Fethullah Güleni väljaandmiseks veel saanud.

VIHAVAENLAnE: Türgi president (62) süüdistab putši organiseerimises USAs eksiilis elavat islamivaimulikku Fethullah Güleni (75). Foto: Reuters/Scanpix

USA välisminister John Kerry ütles, et taotluse saamisel kaalutakse seda põhjalikult ning alles siis otsustatakse, kas Güleni väljaandmine on põhjendatud. USA välisminister hoiatas samuti, et ametnike massivallandamised seavad ohtu Türgi liikmelisuse NATOs.

Türgi valitsus eitab vandenõuteooriaid. "Süüdistus, et president Recep Tayyip Erdogan organiseeris putši, on sama tõsine, kui need, et USA valitsus korraldas 2001. aasta 11. septembri terrorirünnaku või et Barack Obama on Kenyast pärit salamoslem," ütles eile Ankaras valitsuse esindaja.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee