Eesti uudised

UPUTUS ÜLEMISTE LIIKLUSSÕLMES: kes ja kuidas vastutama peaks? (23)

Maria Alas, 18. juuli 2016, 16:08
Ülemiste tunnelFoto: Arno Saar
Juuli teisel nädalavahetusel sadanud vihm kimbutas paljusid tallinlasi ja uputas muuhulgas ka Järvevana teel asuva tunneli. Kuigi tunneli ees oli valgusfoor, ei takistanud see sinna sõitu, sest juhtidele põles roheline tuli.

Tallinna Tehnikakõrgkooli lõputöö põhjal on Ülemiste liiklussõlme paigaldatud 16 videokaamerat, 17 muutuvteabega liiklusmärki ja teksti ning hoiatusmärgiga varustatud muutuvteabega liiklusmärgid. Ükski neist ei toiminud piisavalt edukalt, et autode voolu tunnelist siiski eemale hoida.

„Kui meil on amet tühi nädalavahetusel, tegeleb sellega politsei. Nende poolt siis jäi ilmselt natukene tegemata,“ rääkis Delfile liikluskorraldusosakonna juhataja Talvo Rüütelmaa.

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Valdo Põder nentis toona samuti Delfile, et antud hetkel olid kõik patrullid hõivatud erinevate väljakutsetega, näiteks liiklusavarii kesklinnas või samal ajal Laagna teel tekkinud suurem uputus, kus politseinikud liiklust ümber suunasid.

Inimestes aga tekitas olukord küsimusi, kas järgmisel korral kordub sama taas ning mida planeeritakse ette võtta? Politsei teatel asjaga tegeleti ning pandi üles ka sissesõitu keelavad liiklusmärgid. Et juhid neid eirasid, on nende viga ning otsa tasub vaadata vaid iseendale.

Õhtulehele edastatud vastuses sõnas Põder, et alles eelmisel aastal sõlmitud kokkuleppe alusel on tunneli elektrooniline liikluskorralduse süsteem viidud ka prefektuuri juhtimiskeskusesse. Liiklust saab sulgeda nii liikluskorralduse eest vastutav omavalitsus kui ka politsei.

“Plaanime linnaesindajatega lähiajal uuesti kohtuda, et läbi rääkida täpne töökorraldus ning tunneli sulgemisega seonduv tehniline pool,“ lisas Põder.

Arhitektid: ime, et seda varem pole Ülemistes juhtunud

Lehega konsulteerinud inseneri sõnul on terve Ülemiste tunneli projekt läbi mõtlemata –veeuputus oleks mingi hetk nagunii saabunud, kas siis paduvihma või lähedal asuva järve tõttu. Igaühele on selge, et järve veepiirist madalamal asuv tunnel ei jää kuivaks, kui tekib näiteks elektrikatkestus ja pumbad lakkavad töötamast.

Teine arhitekt selgitab põhitõdesid: “Põhimõte on alati see, et tee kalded peavad vee ära juhtima sinnamaani, kus sademete kaev või looduslik pinnas (veekogu) selle vastu võtab. Suure veega võib juhtuda, et sadeveekaev ei suuda nii palju vett vastu võtta, mõnikord on ka see jama, et kaev on umbes, puhastamata ja ei võta vett piisava kiirusega vastu.”

Ülemiste tunneli projekteerijatega ei saanud läbi Tallinna Linnaplaneerimise ameti ühendust ning nendepoolne kommentaar eelnevatele murekohtadele puudub.

23 KOMMENTAARI

t
Toomas 19. juuli 2016, 08:50
Lugege uuesti jutukese viimast lauset. Kui lugesite ja olite võimelised aru saama, siis mõelge pisut ja meenutage... Elu on ju korduvalt näidanud, et ÜLDJUHUL VASTUTAVAD NEED TEGELASED, KELLEGA EI SAADA ÜHENDUST! Selge, et häbenevad või kardavad ja poevad seepärast peitu!
i
Insener 19. juuli 2016, 05:18
Selle juhtumiga peaks olema ka ära lahendatud teema et kas Saaremaale teha sild või tunnel...erinevalt Ülemiste omast oleks tunnelit ligi 5 km ja ei taha mõeldagi kui seal uputama hakkab, ning nagu tavaliselt, Eesti oludes keegi ei vastutaks ka siis.
Loe kõiki (23)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee