Jüri Estam, kommunikatsioonikonsultant 17. juuli 2016 20:42
Lähipäevil on USAs sealse kahe suurima poliitilise partei kongressid, kus kinnitatakse lõplikult presidendikandidaadid. Clevelandis kostab vabariiklaste kongressi avapauk juba täna. Vabariiklik partei pole vist kunagi ajaloo vältel olnud nõnda lõhestunud nagu praegu.

On üpris tõenäoline, et õhkkond Clevelandi kongressisaalis saab olema pingeline ja võib-olla koguni elektrit täis, rääkimata emotsioonidest, mis võivad möllata Clevelandi tänavail. Linna on kõvasti üles vuntsitud ja võimalikult kauniks klantsitud, kuid Clevelandi politseiülem keeldub kommenteerimast, milliseid ettevaatusabinõusid kavatsetakse kongressi ajal kasutusele võtta. Ollakse valmis kõigeks, sest mitmed meeleavaldajate rühmad on suundunud Clevelandi, et protestida Trumpi vastu. Viimase valimisüritused on korduvalt lõppenud nii, et tema toetajatele on tänaval kallale tuldud.

Trump ja Venemaa ladvik

Kuidas aga põhjendada Donald Trumpi imetlust Vladimir Putini vastu? Kas põhjus on viisis, kuidas Putin on Venemaa tüüri juures ropult rikkaks saanud? Just nii-öelda Vene tegur on peamine ajend, miks siinkirjutaja Trumpi altkulmu suhtub.

Vähesed ilmselt teavad, kui sageli on Trump ärilistel eesmärkidel Venemaad külastanud. Teda tuntakse Venemaal kui iludusvõistluse „Miss Universe“ maaletoojat, nagu kinnitab miljardär Aras Agalarov, kes hoiab suhteid Trumpi ja Putini vahel. Trump on püüdnud viiel korral rajada pilvelõhkujat (Trump Tower) Venemaa pealinna, kuid tal õnnestus alles Agalaroviga vastav leping allkirjastada. Pärast tolle diili sõlmimist 2013. aastal korraldati järelpidu Moskva ööklubis. Sealt USAsse naasnuna kelkis Trump: “Mu peole tulid peaaegu kõik oligarhid!” Tema tihedad suhted Venemaaga algasid juba nõukogude ajal.

“Suurim osa USA (poliitilisest) eliidist usub, et Putin on paaria, kes rikub inimõigusi ja rahvusvahelist õigust – seda oma püüdlustega võita tagasi nii mõju kui ka venelastele vahepeal kaduma läinud territoorium endises NSV Liidus,” kirjutas ajaleht The Washington Post. Trumpi hoiak erineb sellest selgelt. Tema rivaal Jeb Bush suhtub põlgusega sellesse, kuidas Trumpile meeldib despoot Putinilt kiita saada. Viimane muidugi tervitab võimalust pöörata uus lehekülg suhetes Washingtoniga.

Donald Trump toetub osalt sellistele poliitilistele nõustajatele, keda põhimõttekindlamad vabariiklased peavad lurjusteks. Üks neist nõustajatest on Paul Manafort, kes töötas minevikus diktaator Ferdinand Marcose heaks. Manafort on olnud arvestatavaks abiks ka Ukraina kvislingitele, näiteks Viktor Janukovitšile. Kolumnist Mary Kate Cary kirjutas mais ajakirjas US News & World Report, et Manafort on sidunud end korduvalt ameerikavastaste huvidega, aga ka inimõigusi rikkuvate ja vange piinavate režiimidega. Carter Page, Trumpi parem käsi välispoliitika küsimustes, on aga ärisuhetes Gazpromiga.

NATO ameeriklaste juhtimiseta?

Trump on tuntud keerutaja. Kahjuks ka NATO suhtes. Siiani oleme saanud kindlad olla selles, et USA on NATO eestvedaja. Baltlastele ja mitmetele teistele on oluline, et NATO oleks heades kätes. Trump kurdab aga, et on selliseidki NATO liikmesriike, kes saavad ameeriklaste kulul priid küüti. Kas Trump oleks rahul, kui kõik kulutaksid kaks protsenti oma riigi SKPst kaitsekulutusteks? Järsku ei meeldi NATO Trumpile aga põhimõtteliselt? See pole mees, kes sisendaks tuleviku suhtes kindlustunnet.

Ühendkuningriik, Poola, baltlased, Rootsi ja otse loomulikult USA ning veel nii mõnedki on siiani ilmutanud Venemaa suhtes selgroogu. Kui Ameerika langeks sellest rivist välja ja minetaks oma juhirolli NATOs, oleks see tõeline katastroof.

Prantsusmaa president Hollande teatas Varssavis äsjasel NATO tippkohtumisel, et NATO olgu vait, mis puutub Euroopa suhetesse Venemaaga: “Prantsusmaalele ei kujuta Venemaa endast ei vastast ega ohtu”. Saksamaa välisminister Steinmeier propageerib aga ärisuhteid despootliku Venemaaga ehk ajab Hollande’iga ühist asja.

Kas on mõeldav, et just Trump osutub suurimaks kiiluks neist, mida Putin on üritanud lääne suhetesse lüüa? Kui NATO peaks tulevikus kujutama endast pinki, mille jalad logisevad, muutub meie kollektiivkaitse võimekus vastikult haavatavaks.  

Trump on öelnud: “Soovime elada rahulikult ja sõpruses Venemaa ja Hiinaga. Me ei pea olema nendega vaenujalal. Otsime selle asemel kindlat vundamenti, toetudes ühistele huvidele.” Aga kui see kõik peaks toimuma väikeriikide kulul? USA on Eestit minevikus Franklin D. Roosevelti ajal juba korra alt vedanud, eirates Atlandi hartat. Trump pole igatahes andnud märku, et ta on baltlaste sõber, ja Venemaa propagandakanalid pasundavad mõradest, mis olevat tulnud Varssavi tippkohtumise ajal NATO positsioonidest nähtavale.

On raske ette kujutada sellist NATOt, mis poleks valmis Venemaa lähivälismaa riikide julgeolekumuresid arvesse võtma. Kas Trumpi presidendiks saamise korral jääks Valge Maja senisele Eesti julgeolekuhuvide tähenduses küllaltki tervitatavale kursile?

Uus pingelõdvenduse periood USA ja Venemaa vahel tähendaks, et Vene mõjusfääri uuesti sattuda võivatel maadel tuleks uutmoodi reageerida. See tähendaks vajadust sõlmida kahepoolseid lepinguid selliste riikidega, kes tajuvad samuti Venemaa ohtu, kuna munade hoidmine vaid ühes korvis on alati riskidega seotud.

Oleme venitanud Eesti esmase enesekaitse arendamisega. Pole meie huvides, et Venemaa kogeks meid sõjaliselt või poliitiliselt nõrgana. On küll USA uued hävituslennukid, kuid Eesti geopoliitiliste strateegiate kujundajad peaksid igaks juhuks juba praegu valmistuma selliseks sündmuste arenguks, mille käigus võib Washingtoni huvi meie vastu kahaneda. Seda tingituna mitte ainult NATO võimalikust nõrgenemisest, aga ka sellest, et Ameerikal saab tulevikus olema teisigi arvestatavaid geopoliitilisi kastaneid tules peale Venemaa mõõkade täristamise Baltikumi suunal.

Samal teemal

Kommentaarid  (8)

Jaa 20. juuli 2016 00:11
Elagu Donald Trump, olen tema poolt. Siis viimaks sõbrunevad kaks võimsat riiki milleks on USA ja Venemaa ning julgeolek maailmas on kindlustatud. Ehk siis jäävad vait ka meie sõjaõhutajad.
Jüri 18. juuli 2016 20:08
Estam muidugi pooldab homomultikultistist poolsots Clintonit. Ei tea küll miks.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS