Maailm

Langevarjuga alla hüpanud kaaperdaja kadus jäljetult (18)

Aadu Hiietamm, 15. juuli 2016, 04:00
TÕELINE FANTOOM: USAs 45 aastat tagasi reisilennuki edukalt kaaperdanud Dan Cooperina esinenud mees hüppas lennukist langevarjuga alla ja kadus jäljetult. FBI otsustas nüüd selle juhtumi uurimise lõpetada. Piltidel on tunnistajate ütluste põhjal tehtud kunstniku joonistused kaaperdajast. Foto: Reuters / Scanpix
24. novembril 1971 kaaperdas Dan Cooperina esinenud mees pommiga ähvardades Portlandist Seattle’isse teel olnud reisilennuki. Pärast maandumist ja lunaraha saamist võttis ta osa lennukimeeskonnast pantvangi ja käskis neil lennata edasi Mehhikosse. Keset lendu hüppas kaaperdaja langevarjuga alla ja kadus igaveseks.

Nüüd, ligi 45 aastat hiljem, tunnistas USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI), et see juhtum jääbki lahendamata ning sulges toimiku. "Me jõudsime otsusele, et on aeg uurimine lõpetada, sest midagi uut pole leitud," ütles FBI eriagent Frank Montoya Jr. telekanalile CNN.

Nõndanimetatud Cooperi juhtum sai alguse 24. novembril 1971. Nimelt tõusis siis Portlandi lennuväljalt kohaliku aja järgi kell 16.35 õhku lennukompanii Northwest Orient Airlinesi reisilennuk Boeing 727-051 ja võttis suuna Seattle’ile. Lennuki pardal oli 37 reisijat ja kuus meeskonnaliiget. Varsti pärast õhkutõusmist ostis kohal 18c istunud soliidse väljanägemisega ülikonnaga mees stjuardessilt klaasi Bourboni viskit.

TÕELINE FANTOOM: USAs 45 aastat tagasi reisilennuki edukalt kaaperdanud Dan Cooperina esinenud mees hüppas lennukist langevarjuga alla ja kadus jäljetult. FBI otsustas nüüd selle juhtumi uurimise lõpetada. Piltidel on tunnistajate ütluste põhjal tehtud kunstniku joonistused kaaperdajast. Foto: Reuters / Scanpix

Näitas pommi

Maksmisel ulatas ta stjuardessile ümbriku, mille viimane avamata taskusse torkas. Ta mõtles nimelt, et reisija soovis talle anda oma telefoninumbri. Mees nõudis aga, et stjuardess avaks ümbriku. Selles oli sedel kirjaga: "Mul on diplomaadikohvris pomm. Kui vaja, siis panen selle plahvatama. Ma tahan, et te istuks minu kõrvale. See on kaaperdamine."

Hirmunud stjuardess palus pommi näidata. Mees avaski kohvri, milles oli punane silinder koos juhtmetega. Ta saatis stjuardessi kokpitti ütlema, et soovib Seattle’is maandumisel saada 200 000 dollarit ja neli langevarju ning seejärel tuleb lennuk edasilennuks tankida.

Lennuki piloot William Scott edastas kaaperdaja nõudmised Seattle’i lennuvälja juhtimiskeskusele. Sealt paluti piloodil öelda kaaperdajale, et tema nõudmised täidetakse.

Boeing 727-051 maandus Seattle’i-Tacoma lennuväljal kell l7.45. Nagu lubatud, toodi kaaperdajale lennukisse 200 000 dollarit ja neli langevarju. Ta lubas seejärel 36 reisijal ja kolmel meeskonnaliikmel väljuda. Piloodi, kaaspiloodi ja stjuardessi võttis ta aga pantvangi.

Pärast lennuki tankimist sundis kaaperdaja pilooti Mehhikosse lendama ning kell 19.40 tõusiski Boeing 727-051 õhku. Tema nõudmisel lennati suhteliselt aeglaselt ja vaid 3000 meetri kõrgusel.

Kaaperdaja pani selga langevarju, võttis kaasa lunarahaks saadud 200 000 dollarit ja hüppas kell 20.11 lennuki tagatrepist pimedusse. Siis ei osanud keegi arvata, et teda ei nähta enam kunagi.

Boeingut saatsid lahinglennukid F-106, kuid nende piloodid ei pannud halva nähtavuse tõttu hüppajat tähele. Boeing lendas hüppe ajal Washingtoni osariigis suure metsa kohal.

Uurimisel tehti kindlaks, et kaaperdaja oli pileti ostnud Dan Cooperi nime all. Temast ei leitud aga vähimatki jälge. Uurijad usuvad, et ta sai langevarjuhüppel surma, kuid tema surnukeha või selle jäänuseid ei leitud, kuigi tuhanded politseinikud ja sõdurid kammisid piirkonna hoolikalt läbi.

Küll aga kinnitab seda versiooni hilisem rahaleid. Nii leidis koos perekonnaga piknikul olnud kaheksa-aastane poiss 13. veebruaril 1980 Columbia jõe kaldalt kolm väikest rahapakki kokku 5800 dollariga. Kuna lennukikaaperdajale antud rahatähtede seerianumbrid olid uurijatele teada, siis selgus kerge vaevaga, et see ongi lunaraha.

LUNARAHA: 13. veebruaril 1980 leidis kaheksa-aastane poiss Columbia jõe kaldalt 5800 dollarit, mis oli osa lennukikaaperdajale lunarahana antud 200 000 dollarist. Foto: Reuters / Scanpix

Matkis koomiksikangelast?

Uurijad said lennukisse jäetud kaaperdaja lipsust ka tema DNA, kuid sellestki polnud abi. Suure tõenäosusega ei olnud Dan

Cooper kaaperdaja pärisnimi, vaid pseudonüüm. Võimalik, et ta sai inspiratsiooni ühest Belgia koomiksist, mille kangelane on samuti Dan Cooper. Koomiksi Dan Cooper on Kanada õhujõudude piloot, kes sooritab aeg-ajalt ka langevarjuhüppeid. Et see koomiks polnud lennukikaaperdamise ajal inglise keeles kättesaadav, siis spekuleeritakse, et kaaperdaja võis olla pärit Kanada prantsuskeelsest osast.

FBI sai uurimise ajal elanikkonnalt tuhandeid vihjeid, kuid ükski neist ei viinud otsitavale lähemale. Abi polnud iseseisvalt metsa kamminud hobiuurijatestki.

Kui aga kaaperdaja peaks praegu veel kusagil elama, siis peaks ta olema umbes 90aastane.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee