Eesti uudised

MILLINE SUUND VÕTTA: kuidas vähendada erinevusi eliit- ja tavakooli vahel? (12)

Maria Alas, 14. juuli 2016 16:17
Foto: Stanislav Moshkov
Kool peab olema sama omapärane kui seal õppivad õpilased. Kuidas saavutada nii ühtsus kui ka omapära Eesti koolides?

Kevadel toimunud koolikatsed on alati üles toonud vaidluse eliit- ja tavakoolide vahel. Miks on eliitkoolides konkurss lausa üks kümnele ja maakonnakoolides gümnaasiumikatseid vahel ei toimugi? Kuidas leida alternatiiv, et erinevusi vähendada?

Kui uurida Haridus- ja teadusministeeriumilt, kas taoline idee oleks ka Eestis tehtav, ütleb üldhariduosakonna asejuhataja Pille Liblik, et meie koolidel on ammu olnud selleks võimalus. "Omapära peab välja kujundama koolipere ja kooli partnerite koostöös arvestades õpilaste vajadusi," lausub Liblik, kuid lisab siiski, et ministeerium toetab erinevaid projekte, et koolidele seda lihtsamaks teha.

Sel aastal on koolidel ka võimalus taotleda rahalist toetust sihtasutuselt Innove, et koostöös arendada oma õppekava ning tuua eripära õppetöös selgelt välja. Pille Liblik peab siiski oluliseks, et Eestis oleks lastel haridusteel võrdsed võimalused õppida ja saada haritud inimesteks, kes leiavad endale võimetekohase tegevusvaldkonna elus.

Kooliteema kohta sai küsimusi esitatud ka noortele ja õpetajatele, kes olid üldjoontes ministeeriumiga nõus. Noored tõid välja, et omapärasuse ideed võiks siiski veelgi rohkem propageerida. Õpilane selgitab, et siis saaks valida kooli mitte väikeste erinevuste järgi õppekavas, vaid hoopis loogilisema ja suunava teema alusel. Nii oleks valiku tegemine erinevate koolide vahel õpilasele lihtsam ja edasistel õpingutel oleks ka motivatsioon õppida palju suurem, sest õpilased saaksid tegeleda valdkonnaga, mis neid tegelikult ka huvitab.

Pedagoog nendib, et head ideed jäävad tihti rahaliste vahendite taha ja on meeldiv, et sellest aastast saab Innovest toetust taotleda, et kasulikud uuendused tegemata ei jääks. "Näiteks pakuvad mitmed koolid inglise keele õpet juba alates 1.-2. klassist. Koolidel võib tekkida aga rahaline puudus, et keeleõpet efektiivsemaks muuta - õpet tuleb läbi viia väikestes rühmades, ka õppematerjalid ja õpetajate tasu nõuavad finantsressursse. Loodetavasti saab just seda tulevikus parandada."

Õpetajad leidsid veel, et Eesti koolidel võiks olla rohkem võimalusi leida oma nišš lisaks juba juurutatud võõrkeelte süvaõppele, kunsti- ja muusikaõppele ka erinevates kehalise aktiivsuse valdkondades, et suunata õpilasi rohkem liikuma.
Viimaseks murekohaks jäi fakt, et võrreldes võõrkeelte süvaõppega on süvendatult reaalaineid õpetavaid koole vähem, samas vajatakse Eestis vägagi reaalharidusega spetsialiste.

Üldjoontes jäädi hetkeseisuga rahule, ent ideid olukorra parendamiseks jätkub, samuti loodetakse liikuda nende elluviimise poole. Mõte hakata koole eristama pakutava sisu ja mitte koha järgi pingereas oleks kindlasti suur samm kuldse kesktee suunas. Pole niivõrd oluline, kas tegemist on eliit- või tavakooliga, vaid tähtis on see, et õpilased saaksid tegeleda sellega, mis neile meeldib ja edaspidises elus tänu õpetatule edukalt hakkama saada.

Samal teemal

11.00.2018
Esimene ja ainus pääsuke: miks loobus üks Tallinna eliitkool vastuvõtukatsetest esimesse klassi