Eesti uudised

Põllumehed: väikesed seakasvandused võiks sulgeda (18)

Mattias Tammet, 13. juuli 2016 04:00
AJALOO LÕPP? Suurte seafarmideni pole taud sel aastal veel jõudnud. Aga katku tõttu võib mõne sea kodus kasvatamise komme Eestis ­sootuks välja surra – vähemalt kuni ­haigus ka metsadest kaob, milleks võib minna aastaid. Foto: Aldo Luud
Pikka aega pidas vahet, aga nüüd on taas kodusigadel järjest avastatud Aafrika katku. See tähendab piirangute jätkumist. Põllumajandus- ja Kaubanduskoja esimees Roomet Sõrmus ütleb, et esmane eesmärk on neid leevendada. Kuid mõelda võiks ka sellele, et riik aitaks väikelautades sigade kasvatamise katku kadumiseni lõpetada.

1. juulil avastati seakatk Jõgevamaal. Haigus diagnoositi kodusigadel ka 4. juulil ja 11. juulil, vastavalt Jõgevamaal ja Järvamaal. Seekord haigestusid sead väikemajapidamistes. Näiteks 4. juulil avastati haigus Jõgevamaal Saare valla talus, kus peeti vaid kolme siga. Suurim "seafarm" oli nakatunud taludes vaid seitsmepealine. Kõikide majapidamiste kõik sead hukati ja nende korjused hävitati.

Foto: Aldo Luud

Samal teemal

Enne tänavusi diagnoose avastati kodusigadel seakatku viimati mullu septembris. Sellest hakati arvestama aega, mil võiks piiranguid leevendada. Reeglite kohaselt võib seda tegema hakata 12 kuu möödudes viimasest katkujuhtumist. Tõsi, pea igal nädalal diagnoositakse Aafrika seakatku kümnetel surnult leitud või kütitud metssigadel. Seetõttu hoiatati juba juunis, et uue haiguspuhangu oht kodusigadel on väga suur.

Seakatkuga nakatunud sigade liha on küll inimestele söömiseks ohutu, kuid haiguspuhangu ajal on selle transport ja müük sisuliselt lootusetud. Isegi tervete sigade müügile on tsooniti kehtestatud väga ranged piirangud. Näiteks peab kuumtöötlemata liha müües kasutama sellekohast erimärgistust.

Roomet SõrmusFoto: Tiina Kõrtsini

Ühe võimaliku tõsise kõrvalmõjuna võib seakatk tähendada lõppu või tõsist hoopi kombele kasvatada kodus, kas iseendale või perekonnale paari siga. Ka maaeluminister Urmas Kruuse ütles möödunud nädalal, et riik võiks edaspidi anda väiketaludele toetust, et nad seakasvatamisest loobuksid.

Ka Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja esimees ­Roomet Sõrmus ütleb, et seda varianti võiks arutada, sest kaalul on väga palju. Samas arvab ta siiski, et eelkõige on tarvis saada Euroopa Komisjonilt – kelle kaudu Eestis ja mujal Euroopas piirangud kehtestati – järeleandmisi. "Reegleid on vaja teha mõistuspärasemaks," leiab Sõrmus.

"Majandus praegu kannatab selle all."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee