Eesti uudised

Eurosaadikud: Süüria tavainimesed ei tohi sanktsioonipoliitika all kannatada 

Toimetas Andra Nõlvak, 10. juuli 2016, 23:51
Foto: Arno Saar
Euroopa Parlamendi liikmed külastasid nädalavahetusel Süüria Araabia Vabariiki. Delegatsiooni koosseisu kuulusid Javier Couso Permuy (Hispaania, Euroopa Ühinenud Vasakpoolsete fraktisoon), Tatjana Ždanoka (Läti, Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon) ja Yana Toom (Eesti, Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon).

”Külastuse eesmärk on tutvuda humanitaarolukorraga kohapeal. Kasutasime võimalust külastada valitsusrežiimi kontrolli all olevat Süüria osa ja kohtuda kohalike poliitikutega, kellest me tihti tagaselja räägime,” seletas Couso Permuy.

„Nii Süüria riigijuhid kui ka inimesed tänaval püüdsid meile selgitada lihtsat mõtet: sanktsioonid teevad tohutut kahju Süüria tavainimestele,” rääkis Yana Toom. „Haigla peaarst hoidis emotsioone suurivaevu tagasi, rääkides, kuidas tehnoloogia ja seadmed, mida nad on sunnitud kasutama, ei luba teha kõike, milleks nüüdisaegne meditsiin võimeline on. Pagulaskeskuses nägime inimesi, kelle majad jäävad sealt vaid seitsme kilomeetri kaugusele ‒ Islamiriigi kontrolli all olevale alale. Kui sanktsioonide eesmärk on režiimi sõjalise võimsuse piiramine, siis pole selge, kuidas on sellega seotud käteta ja jalgadeta Süüria kodanikud ja toit peavarjuta jäänud inimeste jaoks.”

Teisel päeval toimus pooleteise tunni pikkune kohtumine Süüria presidendi Bashshār al-Asadiga, kes rõhutas, et Süüria võitleb praegu ülemaailmse terrorismiga ja selle võitluse edust sõltub nii ümberkaudsete riikide kui ka Euroopa julgeolek. Damaskuse kontrolli all oleval territooriumil asub 80% põgenikest ja need inimesed vajavad praegu abi. Sanktsioonide põhjustest rääkides tunnistas Asad, et teda nimetatakse diktaatoriks. „Aga kuidas niisugusel juhul seletada asjaolu, et süürlased võitlevad juba viis aastat ja kolm kuud? Ühe inimese heaks seda ei tehtaks ‒ ma ei ole Superman. Me võitleme oma riigi eest,” teatas ta. Asadi sõnul on eurooplastel aeg mõista, et Süüria on Euroopa tagala, kuid ei saa kunagi Ameerika tagalaks.

Süüria vastased sanktsioonid viis Euroopa Liit sisse 2011. aastal. Viimati pikendati neid käesoleva aasta mais kuni juulini 2017.

Eurosaadikud kohtusid ka moslemite vaimuliku liidri, Süüria mufti šeik Ahmad Hassouniga, kes märkis, et tema üleskutse rahule ja konfessioonide vahelisele dialoogile tekitasid tema visiidi ajal Europarlamenti 2008. aastal tormilisi ovatsioone, kuid ei toonud kaasa mitte mingeid praktilisi tulemusi.

Eurosaadik Tatjana Ždanoka (Läti) märkis, et parlamendiliikmete juba alanud dialoog mitmesuguste konfessioonide esindajatega peatati väga kummaliselt. „Mäletan väga hästi šeigi esinemist Europarlamendis. Rooma paavsti visiit, nagu teada, toimus alles mitu aastat hiljem, 2014. Eurosaadikute ees pole esinenud Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill. Ma olen muftiga selles osas nõus, et niisugune dialoog, kui seda õigeaegselt jätkata, aitaks ennetada edasisi veriseid sündmusi.”

Teel Damaskusesse kohtusid Eurosaadikud Beirutis mitmete Liibüa parlamendierakondade liidritega ning arutasid nendega humanitaarküsimusi ja religioosse ohutuse probleeme.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee