Eesti uudised

Politsei: "Saame ühel hooajal keskmiselt poolsada teadet metsa kadunud inimestest" (1)

Toimetas Liis Vaksmann, 6. juuli 2016, 16:26
Foto: Jörgen Norkroos
Taas on alanud hooaeg, kus inimesed tõttavad metsa seenele või marjule. Mida tuleks aga metsa minnes meeles pidada?

Politseikapten Arvo Turba rääkis Õhtulehel, et ka kõige kogenum marja- või seenekorjaja võib talle tuttavas metsas ühel hetkel sihi kaotada. „Suures seenekorjamise tuhinas jäävad kadunuks sagedamini linnapiirkonnast pärit eakamad inimesed, kes elementaarseid abivahendeid nagu telefon kaasas ei kanna ja arvad, et tunnevad tihnikut kui oma käe kümmet sõrme, kuid kaotavad siiski suunataju ja tagasitee.“ 

Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et igal aastal käivitab politsei Lõuna-Eestis kümneid ressursimahukaid otsinguoperatsioone leidmaks neid, kes seeni või marju noppides ära eksivad. "Olukorras, kus ükski võserik või puukänd enam tuttav ei tundu ning omal käel metsast välja pääsemise lootus hakkab kaduma, tuleks haarata mobiiltelefoni järele ning häirekeskusele juhtunust teada anda. Seepärast ongi oluline, et ühes seenenoa ja korviga võetaks kaasa ka laetud mobiiltelefon.“

Ta viitas, et kaasaegsed telefonid suudavad juba pakkuda ka GPS-koordinaate, mispärast on paslik kas ise või oma eakamatele lähedastele telefoni võimalusi lähemalt tutvustada. "Koordinaate teades saab politsei eksinud inimese asukoha kaardil väga täpselt paika panna ning abi jõuab kohale oluliselt kiiremini, ütles Turba. "Aga kui telefon GPS-koordinaate ei näita, siis tuleks töösse panna iseenda nutikus ja tähelepanu."

Turba toonitas, et metsaminekut planeerides tuleks inimesel arvestada ka oma tervisliku seisundiga. "Kusjuures eakamatel seenelistel soovitaks ihuüksi metsa minekut pigem mitte ette võtta. Näiteks kui palavamal päeval tunneb üks seenelistest tervise halvenemist, säilib kaasa tulnud lähedaste näol siiski võimekus kiirelt abi kutsuda. Kui aga metsaminek on otsustatud üksinda ette võtta, siis tuleks lähedastele teada anda, millal ja kuhu minnakse ning millal plaanitakse tagasi olla."

Samuti juhtis ta tähelepanu riietusele. "Metsa minnes oleks samuti mõistlik selga panna eredavärvilised riided, mida oleks juba kaugelt märgata. Samuti tasuks kaasa haarata väike toidukogus ning joogivesi. Kui aga juhtub, et tuleb pikemalt metsa jääda, siis oleks targem oma energiavarusid säästa ning abi saabumist jääda ootama. Öö saabudes ei tasuks ka metsas ringi uidata, kuna pimedas ei ole näha näiteks kraave, mahalangenud puid ja muud, kuhu komistades võib oma olukorda veelgi halvemaks teha."

2015. aastal teatati politseile metsa kadunud seenelistest ja marjulistest  44 korral, 2014. aastal 57 korral.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee