Briti naela langevast kursist isegi kasu saanud Londonis tegutsev ettevõtja ja pesudisainer Kriss Soonik-Käärmann jääb Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise otsust kommenteerides optimistlikuks – intervjuus Õhtulehele räägib ta, et kui Londonis pole enam hea, saab alati mujale liikuda.

Kus Te olite siis, kui selgus, et Ühendkuningriigi rahvas on otsustanud Euroopa Liidust välja astuda?

Kuna oli jaanipäev, siis olin sel ajal Eestis. Referendumi tulemused hakkasid laekuma suhteliselt hilja, kuid ilusas valges Eesti jaaniöös oli neid esialgu tore vaadata ja mõelda, et „Vahet ei ole, tundub küll, et kipub sinna leave’i (liidust lahkumise – toim.) poole, aga see on nii alguse asi.“. Olime väga kindlad, et Euroopa Liidust lahkumise otsust ei tule niikuinii. Kui aga hommikul ärkasime, siis oli see küll väga šokeeriv uudis.

Emotsioonid ei olnud kõige positiivsemad?

Nägin veel unes seda, et jäigi see leave’i otsus ja unes ma isegi nutsin selle peale. See kõik oli nii dramaatiline. Kui ma hommikul silmad lahti tegin, siis mõtlesin, et see oli vaid halb uni. Kui ma siis reaalselt telefoni kätte võtsin ja nägime, et tulemus ongi selline, siis ega see kohe kohale ei jõudnudki, et nii läkski.

Kas nüüd olete tagasi Inglismaal?

Jah.

Kuidas on olukord kohapeal? Kas Brexiti esimesed mõjud on juba tunda?

Tegelikult ei ole. Minu arust on see õhkkond siin tegelikult juba pikemat aega närviline olnud. Aga nii palju, kui ma olen inimestega suhelnud, siis kõik on väga šokis sellest tulemusest. London on London, nagu me nägime ka tulemustest – see ei ole nagu ülejäänud Inglismaa (Londoni elanikud hääletasid ülekaalukalt Euroopa Liitu jäämise poolt – toim). Teadmatus on see, mis kurnab ja jääb meid veel pikalt kurnama, sest mingit selgust ei ole niipea oodata. See on väsitav.

Kas Teil kui ettevõtjal on mõtted juba selle poole liikunud, et peakontor Londonist ära kolida?

Õnneks on meil ikkagi Eesti firma ja oleme väga tihedalt Eestiga seotud. Ütlen ausalt, et minagi mõtlesin pikalt sellele, et oi, mis nüüd saab. Kuid praegu on ikkagi hea olla eestlane ja Euroopa kodanik. On palju küsitud, kas on juba plaan ära kolida. Kui seda on vaja teha ja piirid tõesti lähevad kinni, siis ma arvan, et miks mitte. Mul ja meil kõigil, kes me oleme siia sisse tulnud, on alati vabadus seda teha. Pigem on väga kahju neist sõpradest, kellelt see vabadus ära võetakse.

Mis linn see võiks olla, kuhu Euroopa ettevõtted hakkaksid järgmisena koonduma, kui Londoni peakontorite jaoks peaks käivituma halvim stsenaarium?

Seda on veel vara öelda. Räägitud on nii Berliinist kui ka Pariisist. Mine sa tea, võib-olla on see Tallinn. Eks me näe, millised kokkulepped siin tulema hakkavad. Ka New York muutub päris ahvatlevaks. Kui sul on ühtmoodi vaja viisat igale poole, siis võib-olla on ka USA täiesti hea mõte. Siis see Inglismaa ei oleks enam üldse nii atraktiivne. Kuid tegelikult me ei tea veel, mis siit tuleb. Võib-olla juhtub see, et britid ei lähegi välja, me ei tea seda.

Pigem ei tasu närvitseda?

Jah, ma arvan, et enne kui need poliitilised mängud ei too mingeid konkreetseid tulemusi, ei tasu sellepärast ka liiga palju muretseda. Kui see protsess võtab vähemalt kaks aastat, siis selle ajaga muutub endal elu võib-olla nii palju, et niikuinii tahaks edasi liikuda.

Kas Briti naela kursilangus on ka Teie ettevõtet kuidagi tabanud?

Jah, mulle see väga meeldib, sest meil on enamus arveldusi ikka eurodes. (naerab)

Indrek Neivelt on öelnud, et peaminister peaks nüüd kohe minema ettevõtjate juurde ja küsima, et kuidas neid saaks Eestisse meelitada. Mida peaks Teile pakkuma, et siia tagasi tuleksite?

Ma arvan, et see, et peaminister tuleks minuga rääkima, ei ole piisav põhjus tagasi tulemiseks. Praegu seda juttu hakata rääkima on kindlasti liiga vara. Hetkel ei oleks ükski pakkumine piisavalt atraktiivne – mulle tõesti väga meeldib Londonis. See ingliskeelne keskkond ja see, et London on nii rahvusvaheline linn. Nendest tulemustestki oli ju näha, et Londoni otsus ei olnud see, mis oli muu Inglismaa otsus.

Arvan, et väga paljud firmad, kes on Eesti sugemetega, liiguvad niikuinii erinevate linnade vahel. Ma ei usu, et üldse nii paljudel neist on statsionaarsed kontorid just Londonis. On Londonis, San Franciscos, Tallinnas. Liikumine ongi see, mis on eriti kihvt selle juures. Ma ei taha hästi uskuda, et tänu Brexitile on Tallinn kohe hullult atraktiivne koht.

Jaga artiklit

2 kommentaari

S
Sellel pliksil  /   06:59, 6. juuli 2016
on peas vaid naela kurss ja omakasu. Temale pole Inglismaa päriskodu. Mis Londonisse puutub, siis sealgi palju võõraid. Sellepärast ka selline hääeltus tulemus. Suurbritannia käekäigu pärast muretsevad ikka igipõlised inglased. Brexiti järgsetes lehtedes aga võtavad kõik muud arvustada, mida inglased peaksid, kuidas nad tohiksid, või ei tohi üldse. Kõigil arvajatel on vaid omad ärihuvid. Mida arvavad sellest põliselanikud, kedagi ei koti. Minu arvamus on, ela ise ja lase teistel elada. Ära iialgi mine teise koju kamandama, kuidas ta seal mööblit paigutab, mida lõunaks sööb. Nii ka sina, Kriss, ära mängi maailmanaba. Sa pole ühestki inglasest südamest "suurem". Nemad on kodus, sina neil külas. Austa külalislahkust.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis