Eesti uudised

Taavi Rõivas: meiesugusel väikeriigil oleks suisa rumal olla väljaspool Euroopa Liitu (157)

Karoliina Vasli, 5. juuli 2016, 04:00
TOETUSES VEENDUNUD: «Eesti elanikest lõviosa toetab seda, et oleme Euroopa Liidu liige ja seda nii poliitilistel, majanduslikel kui ka julgeolekukaalutlustel,» selgitas Taavi Rõivas eile Stenbocki majas. Foto: Jörgen Norkroos
"Mul on hea meel, et lõviosa Eesti elanikest toetab seda, et me oleme Euroopa Liidu liige," ütleb peaminister Taavi Rõivas ja leiab, et Eestis poleks brittidele sarnane referendum vajalik ega mõeldav.

"Miks meie siin Eestis ei saaks ka hääletada, kas tahame seal liidus olla või ei," püstitas Lõuna-Eesti väikekohas elav mees oma 60. sünnipäeval mitu korda selle teema.

Samal teemal

Britid ju said! Eile lõuna paiku esitasin sama küsimuse Taavi Rõivasele, kes referendumit vajalikuks ja mõeldavaks ei pea.

Miks mitte?

"Oleme Eestis hääletanud 2003. aastal, mil toetasime Euroopa Liitu astumist. Suurbritannias on juba 25 aastat debatt selle üle, kas olla liikmed või mitte. Eestis on eurovastased üksikud ja needki pigem päevapoliitilistel kaalutlustel, mitte sisuliste argumentidega. Suurbritannia on suurriik ja nende puhul on eraldi olemine teoreetiliselt mõeldav. 1,3 miljoni elanikuga väikeriigil oleks suisa rumal olla väljaspool Euroopa Liitu. Eesti elanikest lõviosa toetab seda, et oleme Euroopa Liidu liige ja seda nii poliitilistel, majanduslikel kui ka julgeolekukaalutlustel. Eestis EKRE ja ka Keskerakond on eri aegadel vähemasti ääri-veeri püüdnud Euroopa ühtsust ja väärtusi kahtluse alla seada, aga need katsed pole langenud väga viljakale pinnale."

Uue referendumi tarbeks kogutakse allkirju ja ka arvamusliidrid kritiseerivad Brexiti toetajaskonda: küll olid hääletajad liiga vanad, küll kehvasti informeeritud.

"Iga inimese hääl loeb. On vale öelda, et kellegi hääl on tähtsam kui teise oma. See oli ikkagi selge valik vabas ja demokraatlikus riigis. Siin pole mõtet referendumi legitiimsust küsimärgi alla seada. Saab vaid kritiseerida argumente, mis toodi, et inimesi veenda ühte- või teistpidi hääletama. Oli ka õpikunäiteid populismist, kus kohe pärast valimisi seisukohtadest tagasi tõmbuti. Näiteks lubadus anda kõik raha, mis läheb Euroopa Liitu, tagasi tervishoidu. Hiljem endine Briti sotsiaalminister Iain Duncan Smith tunnistas, et natuke sai selle lubadusega ikka liialdatud. Selliseid tagasivõetavaid seisukohti võib kritiseerida, aga referendumi tulemust see tühiseks ei muuda."

Kriitikud on öelnud, et Suurbritannia panustas ELi ühiskassasse väga palju, meie nopime vaid toetusi, mis meil üldse nende lahkumise teemal sõna võtta. Muretseme kaduva raha pärast?

"Euroopa struktuurifondide raha on Eesti inimeste jaoks ja laiemalt Euroopas väga käegakatsutav osa, aga… Palju suurema kaaluga on see, et ükskõik milline Eesti ettevõtte saab vabalt müüa oma kaupasid Euroopa Liidu turul. Et ükskõik milline koolilõpetaja saab ilma erilubade, viisade ja tohutute protseduurideta õppida ükskõik millises Euroopa Liidu koolis. Me peaksime hoiduma sellistest pealiskaudsetest käsitlustest, et Euroopa Liit on ainult eelarved, kuhu panustamist saab mõõta kas sissemaksete või väljamaksete järgi. Euroopa Liit on ennekõike 20. sajandi kõige olulisem rahuprojekt."

Rahust rääkides. Kohe on ukse ees NATO tippkohtumine Varssavis. Olete mitu korda kõnelenud sellest, kui olulised on meie jaoks liitlasväed, tagamaks siinset julgeolekut. Hirm Venemaa ees – kas see julgeolekuoht on tõesti nii tuntav?

"Venemaa on käitunud agressorina mitmes oma naaberriigis, 2008. aastast alates Gruusias ning 2014. aastast alates Ukrainas. Juba see annab vajaliku vastuse, miks olla NATOs. Kurb on näha Eestis prominentseid inimesi, kes on öelnud välja, et soov kasumit teenida peaks olema olulisem kui Euroopa või NATO ühtsus (ta viitab ettevõtjale ja kunagisele valitsusjuhile Tiit Vähile, kes ütles eile Postimehes, et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid tuleks tühistada – K.V.). Väitega justkui oleks NATO või Ukraina ise süüdi selles, mis toimus Krimmis, jätab Vähi ajalukku hoopis teistsuguse jälje kui omal ajal peaministrina. Intervjuus ütles Vähi, et Venemaal pole kasulik Baltimaade suhtes agressiivne olla, see tähendaks rahvusvahelist isolatsiooni. Samal ajal tõi välja, et Ukraina osaline vallutamine tuleks nüüd seljataha jätta, lõpetame Venemaa isolatsiooni ära. Karjuv silmakirjalikkus! Kui pigistada Ukraina vallutamise ees silm kinni, siis puuduks meil moraalne õigus eeldada, et meie puhul käitutaks teistmoodi. Kuni agressioon kestab, ei saa ka Euroopa Liit oma positsioonides (sanktsioonid – toim) põlve lõdvaks lasta."

Kõrvalt paistab, et sanktsioonidest pole kasu. Venemaa eesotsas president Vladimir Putiniga vilistab neile.

"Tuleb hoida külma pead ja kannatlikkust. Et mõju avalduks, läheb natuke aega. Seetõttu on näha, et närvilisust on nii vene poolelt kui ka mitmelt poolt mujalt. Kellelegi ei meeldi sanktsioonid, need mõjutavad kogu Euroopa majandust. Ent, kui seaksime majandusliku huvi ettepoole kui Ukraina riigi iseseisvuse, ei oleks meil moraalselt õigust eeldada, et ka teised riigid ei võiks sama teha meie suhtes, kui see on neile majanduslikult kasulik. Oleksime tagasi 1939. aasta Molotovi-Ribbentropi pakti juures, kus suurvõimude vahel jaotatakse väikeriigid mõjusfäärideks ja iseseisvus on vahetatud peenrahaks."

Võtaks või kaks eesistumiskorda jutti?

Suurbritannia pidanuks olema 2017. aasta teisel poolel Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa. Praeguses olukorras võib Eesti aga selle vahetuse üle võtta (pidime olema 2018. aasta esimeses pooles). Rõivase sõnul saab Eesti riik hakkama ka varasema eesistumisega. "Meil on põhjalik ettevalmistus juba tehtud. Ühegi väikeriigi jaoks pole see väljakutse väike, aga saame edukalt lõpetatud."

Küll pole Rõivase sõnutsi realistlik, et Eesti on eesistuja kaks vahetust järjest. "Aluslepe ütleb, et eesistumine toimub võrdsete rotatsioonide järgi."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee