Eesti uudised

Aivar Sõerd: Brexit mõjutab Eesti riigieelarvet negatiivselt (9)

Siim Randla, 4. juuli 2016, 04:00
LANGEB: Ka positiivsema stsenaariumi korral, kui Suurbritannia jõuab ELiga kokkuleppele kahepoolses kaubandusleppes, langeks nende SKT 3,5 protsenti, negatiivse stsenaariumi korral kuni 6 protsenti, usub Aivar Sõerd. Ühendkuningriigi majandus on nelja suurema ELi majanduse hulgas koos Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaaliaga. Tagasilöögid sealsel turul mõjutavad kogu ELi majandust, kinnitab ta.Foto: Laura Oks
"Ei maksa arvata, et Brexit Eesti järgmise ja järgmiste aastate eelarveid ei mõjuta, mõjutab küll ja kindlasti mitte positiivselt," ütleb endine rahandusminister, praegune riigikogulane Aivar Sõerd.

Aivar Sõerdi sõnul näitas Brexit hästi, kui haavatav on majanduskeskkond ja EL kui institutsioon. "Toimunu annab veel kord kinnitust, kui tähtis on, et eriti väikeriigid nagu Eesti kogvada finantsreserve, et turbulentseid aegu ja võimalikke tulevasi kriise üle elada. Veel mõni aasta tagasi oli reservide taastamine viimase kriisi eelsele tasemele üks peamisi eelarveprioriteete. Vaikimisi, ilma sisuliste aruteludeta, oleme varasematest väärtustest ja arusaamadest taganenud," ütleb Sõerd.

Majandusraskuste korral võiksime sealt laenu saada. "Aga see on vale tee, Euroopa Liit ei pruugi hakkama saada võimalike kriisidega ja turvamehhanismid ei ole igavesed. Kui isegi suured riigid koguvad reserve, siis väikeriigid peaksid seda enam. Seda näitas ka viimane majanduskriis, millega Eesti riik tuli toime suuresti tänu varasematel kiire majanduskasvu aastatel kogutud reservidele," selgitab Sõerd.

Ta ütleb, et kuna globaalses majanduskeskkonnas oli juba enne Brexitit liiga palju ebakindlust ja määramatust, siis turud reageerisid üle. "Praegu on olnud börsidel mõningane taastumine, aga turud pole ka veel veendunud, et Ühendkuningriigi lahkumine EList on lõplik. Sealjuures oli mõju meie väärtpaberiturule väike. "Õnneks ei järgnenud Brexitile, vähemalt esialgu, majandusi rööbastelt maha viivat finantskriisi."

Aga paariks-kolmeks aastaks on majanduskeskkonnale jätkuv ebakindlus ja määramatus ennustatav, ütleb Sõerd.

Juba enne Briti referendumit olid majandusprognoosid suunaga veidi aeglasema kasvu poole, võrreldes rahandusministeeriumi kevadprognoosiga. Ministeeriumi kevadprognoos, mis lubab järgmiseks aastaks 3%-list SKT reaalkasvu, on aluseks paar kuud tagasi kinnitatud eelarvestrateegiale. "Juunis avaldatud Eesti Panga majandusprognoos lubab 3%-lise kasvu saavutamist alles 2018. aastal. See on siis seis enne Briti referendumit," räägib Sõerd.

Tema sõnul oli referendumi mõju finantsturgudele mastaapne ja kindlasti mõjutab ka Euroopa Liidu riikide niigi habrast kasvuväljavaadet. "Ka meil Eestis on majanduskasvu eelduseks, et ettevõtted hakkavad rohkem investeerima ja nõudlus eksporditurgudel paraneb. Turbulentsid finantsturgudel ja ettearvamatu majanduskeskkond aga suurendavad ebakindlust ega soosi uusi investeeringuid. Kuna Eesti majanduskasv sõltub eksporditurgudest, siis hoolimata sellest, et Ühendkuningriik on suuruselt alles 9. kohal Eesti kaubavahetuspartnerite seas, andes 2,7 protsenti kogukäibest, siis Ühendkuningriigi majanduse mõju on suurem meie suurimatel eksporditurgudel, näiteks Rootsis."

9 KOMMENTAARI

i
Indrek2 5. juuli 2016, 06:53
Kui PDroopaliit põhja läheb siis saame pabulaste pealt kokku hoida rohkem kui sealt eales raha oleks saanud. Kuritegevusest parem ei räägigi.
s
Scaramanga 4. juuli 2016, 13:40
1. majanduskeskkond ja EL on haavatavad.
2. väikeriikidel on tähtis koguda reserve.
3. pole tähtis koguda reserve kuna on ELi "turvamehhanis...
(loe edasi)
Loe kõiki (9)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee