Reis

Avasta Eestimaad: kiisud sõitsid Türile, külla sõber Jürile (7)

Silja Paavle, 2. juuli 2016, 04:00
Mõnusal suvepäeval tasub ümiseda Ellen Niidu laulu rongisõidust, kus kiisud sõitsid Türile ja võtta neist eeskuju – õdus aedlinnake pakub mõnusat äraolemist nii looduse- kui ka kultuurihuvilistele.

Täna 90. sünnipäeva tähistav Türi on tuntud ennekõike kevadpealinnana, sest Türi lillelaat on läbi aegade olnud aiapidajate kokkusaamiskoht. Kuid suvel on õdus aedlinnake saanud teenimatult vähe tähelepanu.

Kui kodutööd ei jõua teha, ei maksa meelt heita – Türil on üles pandud ligi 30 infostendi, mis tutvustavad linna vaatamisväärsusi ajalooliste fotode ja kirjelduste kaudu ehk ilma giidi abita saab endale korraldada mõnusa linnaekskursiooni. Esimesed stendid tervitavad Türile saabujaid nii raudteejaamas kui ka linna sissesõitudel, samuti saab vajalikku teavet muuseumi infopunktist. Türi ajaloolised linnajaod – Vabriku-, Konna-, Nälja-, Kringli- ja Nopsaküla tasuvad igatahes uudistamist. Mõned vaatamist väärt paigad loetleme üles siinsamaski.

Kes aga sõidab juba täna Türile, saab boonusena osaleda kodukohvikute päeval.

Linn sai nime kirikuvaremetest

Legend räägib, et Türi linn sai nime selle järgi, et hall kriiskav lind lendas kirikuvaremetest üle ja karjus "Türiiii-türiii". Igatahes praegune Püha Martini kirik pärineb 13. sajandist ja selle torni on tulnud mitu korda taastada. Viimati viis selle kirikult 1941. aastal Saksa suurtükipatarei pommimürsk, sest seal oli Punaarmee vaatluspunkt. Torn sai taastatud alles 30 aastat hiljem.

Kunstisõpru ootavad kirkus aga Christian Acermanni barokne altar, August Georg Pezoldi maalid "Kolgata" ja "Püha õhtusöömaaeg" ning Dolores Hoffmanni arvukad aknavitraažid.

Nukukunstniku ateljee

Koidula tänaval on nukukunstnik Resa Tiitsmaa kodu, mis on ühtlasi ateljeegi. Kui anda enda tulekust eelnevalt teada, on kunstnik meeleldi valmis oma kätetööd tutvustama ning jutustama nukkude saamis- ja loomislugusid. Temalt on sageli küsitud, kas nukud on vaid lastele mängimiseks. Resa nukud mõjuvad küll muinasjutuliselt, kuid on mõeldud siiski rohkem täiskasvanutele.

Foto: Silja Paavle

Ateljeegi on vaatamist väärt – kui Resa rääkis kunstnikust abikaasa Margus Tiitsmaale vaimustunult Viinis nähtud Hundertwasseri töödest, rajas viimane seepeale Austria arhitekti loomingust inspireerituna kaminale kildhaaval aluse.

Kohalike lemmik – Veskisilla

Kui kohalikelt elanikelt uurida, mida Türil teha, suunavad nad uudistaja Veskisillale. Linna piirist mõnesaja meetri kaugusel Pärnu jõe kaldal asuv vana vesiveski on taastatud vana ja uut ühendades. Peale kauni looduse nautimise saab seal vahelduseks mängida bowling’ut, sõita hobikardi rajal või õngitseda tiigist forelli ja lasta siis saak ära küpsetada.

Plankude asemel üle 30 kilomeetri hekke

Türi visiitkaart on kahtlemata kaunid koduaiad ning kõikjal linnas kõrgete tarade asemel laiuvad hekid. Kokku on eluspiirdeid linnas juba tubli 30 kilomeetrit.

Kaunitesse koduaedadesse saab kiigata üle hekkide, kuid külaskäike saab eelnevalt kokku leppida ka Türi infopunktis.

Ajaloolised auruvedurid

Raudteejaama lähedal seisab päris mitu ajaloolist auruvedurit. Näiteks selle seeria auruvedureid on Eestis säilinud vaid viis ning selle piltil nähaoleva ning Türi raudteeülesõidu juures seisva auruveduri kaksikvend, Kaspariks kutsutud vedur on enam-vähem töökorras. Viimase sõidu tegi Kaspar neli aastat tagasi. 

Jahutust pakub tehisjärv

Kiriku taga asuv Türi tehisjärv saab oma vee allikatest ning sellel ujuvad luiged ja õitsevad vesiroosid. Kes ei kipu siiski palaval suvepäeval ujuma, võib jalutada ümber järve või sõita vesijalgrattaga. Seejuures tuleb vee peal väntamise eest viia raha Pargi tänavale postkasti.

Peale suplemise ja rannaliival vedelemise võib oma julguse proovile panna hüppetornis.

Euroopa moodsaim raadiosaatejaam

Just Türil valmis 1937. aastal Euroopa moodsaim raadiosaatejaam. Raadiojaama tänaval tööd alustanud 196,6 meetri kõrgune saatejaam oli toona Põhjamaade kõrgeim rajatis. Tänapäeval on seal infotahvleid, kuid raadiomasti jupid on mööda linna laiali, juhatamaks Türil uitajaid vaatamisväärsuste juurde.

Tahad tunda end telediktorina?

"Siin Tallinn, Tartu ja Türi!" tervitab saatepäeva kutsung kõiki, kes astuvad sisse Eesti Ringhäälingumuuseumisse.

Selles näeb ringhäälingu ajalugu alates esimestest saatekatsetest. Näituste külastaja saab vaadata-võrrelda eri aegade raadiovastuvõtjaid, tele- ja raadioprogrammide tootmiseks-edastamiseks kasutatud tehnikat ja tutvuda rahvuskeelse ringhäälingu arengulooga. Samuti saad end panna tänapäevaste telestuudiote laudade taga diktorina proovile.

Sama katuse alt ehk endise paberivabriku töölismaja pööningult leiab teisegi muuseumi – Türi muuseumi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee