Maailm

ÜLLATUS: Brexiti reklaamnägu ei tahagi peaministriks (14)

Allan Espenberg, 2. juuli 2016, 04:00
OOTAMATU KÄIK: Brexiti peamine reklaamnägu Boris Johnson (52) teatas neljapäeval, et loobub kandideerimast konservatiivide uueks liidriks ja peaministriks. Foto: Reuters / Scanpix
Londonis lõhkes neljapäeva lõuna ajal tõeline uudispomm, kui tuntuim Brexiti propageerija Boris Johnson loobus ootamatult kandideerimast konservatiivide uueks liidriks ja peaministriks.

Boris Johnson on viimastel kuudel olnud kahtlemata kõige kuumem nimi Briti saartel. Tegemist on endise Londoni linnapea ja praeguse Briti parlamendi alamkoja liikmega, tänu kellele saatis 23. juunil toimunud rahvahääletusel edu Euroopa Liidust lahkumise ehk Brexiti pooldajaid.

Kuigi Johnsonil oli väga suur šanss uueks peaministriks saada, teatas ta üleeile ootamatult, et ei kavatse valitsusjuhiks kandideerida. Sellele vaatamata võib Johnsonist saada tulevase valitsuse üks võtmeisik.

Johnson ja Cameron – suured sõbrad

Samal teemal

Vigurivända kuulsusega populaarne inglane, täisnimega Alexander Boris de Pfeffel Johnson on pärit kõrgklassist. Tema isa oli kunagine tuntud poliitik, europarlamendi endine liige Stanley Johnson, kes on kirjutanud palju keskkonnaalaseid raamatuid, aga ka romaane.

Boris on isaliini pidi kaugelt sugulane nii Briti kuningapere kui ka praeguse peaministri David Cameroniga.

Saatuse irooniana on 1964. aastal Ameerika Ühendriikides New Yorgis sündinud tüüpilises inglases nii kristlikku, islami kui ka juudi verd. Johnsoni sugupuus on esindatud palju rahvaid: prantslased, šveitslased, ameeriklased, tšerkessid, kuid enim on türklasi. Nii ongi huvitav, et kuigi Boris on Türgi ajakirjaniku ja osmanite valitsuse liikme Ali Kemal Bey (1867–1922) lapselapselaps, siis juhtis just Johnson kõige ägedamat kampaaniat selle vastu, et Türgist ei saaks Euroopa Liidu liige.

Johnson sai klassikalise inglise hariduse, lõpetades Etoni kolledži ja seejärel Oxfordi ning oli elitaarse Bullingdoni klubi liige. Mõlemas koolis oli Johnsoni üks lähemaid sõpru David Cameron.

Pärast ülikooli sai Johnsonist esialgu ajakirjanik (ta on töötanud väga väärikates meediaväljaannetes: The Times, The Daily Telegraph, The Spectator), kuid alates 2001. aastast hakkas ta tegelema ka poliitikaga, kui Konservatiivne Partei valis ta parlamendiliikmeks. Ta on olnud ka konservatiivide varivalitsuse minister.

2008. aastal esitasid toorid Johnsoni Londoni linnapea kandidaadiks (parteivalimistel kogus ta tervelt 75% häältest) – ta võitis senist leiboristlikku linnapead Ken Livingstone’i 140 000 häälega ja valiti ametisse. Neli aastat hiljem sai temast teist korda linnapea, kui ta võitis taas Livingstone’i, kuid hoopis väiksema edumaaga – häälte vahe oli vaid 62 000.

Brexiti kuulsaim reklaamnägu

Kuigi mullu detsembris levisid kuuldused, et Johnsonist võib saada brittide uus välisminister, siis sellest mõttest tookord veel asja siiski ei saanud. Peaminister Cameron soovis Johnsonist teha ministri just enne Brexitit, et püüda säilitada Suurbritannia liikmelisus Euroopa Liidus. Praegu võib see mõte tunduda äärmiselt rumala ja ebaloogilisena, kuid mitte pool aastat tagasi. Ehkki Johnson oli pikaaegne euroskeptik, kirjutas The Daily Telegraph tollal: "Boris pole kunagi rääkinud Euroopa Liidust lahkumisest."

Ametlikult teatas ta Euroliidu-vastastega liitumisest tänavu veebruaris. Üsna kiiresti sai temast Brexiti peamine reklaamnägu. Just tema on olnud üks poliitikutest, kes kuulutasid Suurbritannia väljaastumisreferendumi uueks iseseisvuspäevaks ja võrdles EList vabanemist vanglast pääsemisega. "Euroopa Liidu kogu ajalugu tõestab, et tegelikkuses kuulab liit rahvast vaid siis, kui viimane ütleb "ei"," rääkis Johnson tänavu märtsis.

Johnsoni arvates andis Brexit Suurbritanniale hiilgava võimaluse võtta kontroll oma riigi üle taas enda kätesse ja tema meelest on see demokraatia võit. Samas on ta teatanud, et väljaastumise õiguslike aspektide läbirääkimistega ei maksa kiirustada ja lähiajal mingeid suuri muutusi kavas ei ole. Seejuures kinnitas Johnson, et Brexiti tõttu ei saa Suurbritanniast vähem ühtsem või vähem euroopalik riik, kui ta senini on olnud.

Tema meelest oli Euroopa Liidu loomine omal ajal väga hea mõte, kuid nüüdsest ei sobivat see enam Suurbritanniale, sest 21. sajandil polevat mingit vajadust olla mingisuguse föderatiivse süsteemi osa.

"Brexit oli õige ja vältimatu otsus," on Johnson kinnitanud.

Ta on ka rõhutanud, et EList lahkumisega saadab Suurbritanniat tulevikus suur edu, mida aga ei saavat ütelda liitu jäävate riikide kohta. Suurbritannia jääb ka pärast EList lahkumist Euroopa suurriigiks, on Johnson veendunud. Ta kinnitas Daily Telegraphi arvamusveerus, et Suurbritannia säilitab ka edaspidi ligipääsu euroliidu ühisturule ja jätkab vabalt kauplemist liidu riikidega.

Samas on ajakirjanikud tähele pannud, et alates referendumipäevast on Johnsoni suhtlemisstiil tugevasti muutunud ja võtnud tunduvalt tagasihoidlikuma ilme. Mitmel korral ei saanud ajakirjanikud temalt isegi intervjuud ja ta on nende eest lihtsalt pagenud. Brexiti ajal viibis ta aga üleüldse oma vanema tütre lõpuõhtul Šotimaal.

Kuid just see päev võiski olla üks võimalikke murdepunkte ja põhjus, miks Johnson loobus üllatuslikult peaministriks kandideerimast. Ei Johnsoni ega kandideerima jäänud poliitikute nimetatud loobumispõhjusi ei saa väga tõsiselt võtta. Tundub ju naeruväärne, et kaheksa aastat maailma üht suuremat linna juhtinud Johnson ei saaks riigi juhtimisega hakkama, samal ajal kui peaministri koha ihkajatel on mitu korda vähem juhtimiskogemusi. Küll Johnsoni kõrvaleastumise tegelikud põhjused ka kunagi avalikuks tulevad, kulugu selleks nädal, kuu või aasta.

Briti meediaväljaanded süüdistasid eile justiitsminister Michael Gove’i, kes vahetult pärast rahvahääletust toetas Johnsonit, kuid neljapäeva hommikul teatas, et otsustas siiski ka ise konservatiivide juhiks ja peaministriks kandideerida.

Oli tõsiseltvõetavaim kandidaat

Juba ammu käisid jutud, et Johnson püüab saada Konservatiivse Partei juhiks, kuid ise ta sel teemal eriti sõna ei võtnud. Kuid eelmise aasta aprillis tunnistas Johnson, et ta tahaks väga olla David Cameroni järeltulija parteijuhi ja järelikult ka peaministri kohal. "Kauges tulevikus oleks väga vahva, kui mind peetaks sellise au vääriliseks," rääkis Johnson.

Ta on arvatavasti kõige karismaatilisem inglise poliitik pärast Margaret Thatcherit.

Pärast seda, kui Cameron lubas peaministriametist loobuda, sai Johnsonist tema kõige tõenäolisem mantlipärija. Kuigi kandidaate konservatiivide juhiks ja seeläbi ka peaministriks oli mitu, suurenesid Johnsoni šansid pidevalt. Samas tekitas Brexit üsna suure lõhe konservatiivide leeris, mistõttu paljudele ei meeldinud Johnsoni võimalik kandideerimine. Tema kõrvaletõrjumiseks alustati koguni "Ükskõik kes, kuid mitte Boris" ehk ABB-kampaaniat (Anybody But Boris).

Kuni üleeilseni oli Johnson peamine pretendent konservatiivide juhi kohale. Kihlveovahendusbüroo Betfair andmetel oli vaid kolmel poliitikul šanss saada uueks peaministriks. Kõige edukam oleks võinud olla Johnson, kelle võiduvõimalusi hinnati tervelt 50%-le. Talle võisid konkurentsi pakkuda praegune justiitsminister Michael Gove (20%) ja siseminister Theresa May (15%), kuid ülejäänud püüdlejate šansid jäid alla kolme protsendi.

Nüüd, kui Johnson on kandideerimisest loobunud, jääb vaid oodata, kellel Briti poliitikutest saab olema selline tegevusplaan, mis rahuldab nii konservatiivset parteid kui ka kogu rahvast. Samas ei maksa ka Johnsonit veel maha kanda, sest isegi kui ta ei saa peaministriks (erakorralisi olukordi võib alati ette tulla, mistõttu Johnsonit peaministrina ei tohi veel sajaprotsendiliselt välistada), siis ministriks saamise võimalus püsib endiselt. Sageli võib aga mõni minister olla valitsusjuhist hoopis mõjukam, populaarsem ja austatavam.

Johnsoni muudab äratuntavaks ekstsentriline käitumine

Neli päeva enne rahvahääletust 52aastaseks saanud Boris Johnsoni tuntuse alus on eelkõige tema välimus ja soeng, ekstravagantne ja julge käitumine ning mitte just kõige poliitkorrektsemad sõnavõtud. Ookeani taga on üks umbes samasugune mees veel, mistõttu nimetatakse Johnsonit sageli "briti Trumpiks". Samahästi võiks Trumpi nimetada "jänkide Johnsoniks".

ABIKAASAGA: Boris Johnson ja Marina Wheeler.Foto: Reuters / Scanpix

Johnsoni muudab eriti äratuntavaks ekstsentriline käitumine. Tema meelissõiduvahend on näiteks jalgratas, millega ta sõidab nii tööle kui ka kihutab ringi vabal ajal. Johnsonilt on ratas ka mitu korda ära varastatud.

Ta on teinud selliseid asju, millega poliitikud tavaliselt ei tegele. Nii on Johnson kirjutanud üle kümne raamatu, poksinud poksiringis, kasutab sageli ühistransporti, ohjeldanud raevunud reisijat Malaisia lennukis, tahtnud olla Jeremy Clarksoni asemel Top Gear’i saatejuht, võitnud auhinna Türgi presidendi Recep Erdogani mõnitava luuletuse eest, müünud oksjonil lehma, kukkunud prügikoristustalgutel jõkke jne.

Polegi kindlat seisukohta, miks Johnson räägib nii, nagu ta räägib. On väidetud, et ta ei tahagi sõnu ega lauseid valida, või teise variandina – ta ei oska end korrektselt väljendada. Igatahes iseloomustab Johnsoni skandaalset isikut erakordne otsekohesus, millega ta tümitab nii oma vastaseid kui ka pooldajaid. Ta ei jäta midagi välja ütlemata, kui ta näeb või kuuleb midagi sellist, mis vajab sekkumist. Seejuures ei püüagi ta oma mõtteid alati viisakasse vormi panna, vaid räägib seda, mida ta mõnest olukorrast või inimesest tõsimeeli arvab.

Portsmouthi on Johnson näiteks tituleerinud linnaks, mis on pungil narkootikume, pakse inimesi, pseudosaavutusi ja leiboriste. Aga Paapua Uus-Guinea riiki seostas ta kannibalistlike orgiate ja kokkadest mõrtsukatega. Jamie Oliveri tervisliku koolitoidu programmi tervitas ta sõnadega: "Ma sooviksin temast vabaneda ja öelda inimestele: "Sööge seda, mis teile meeldib.""

Samasooliste abielude registreerimist kommenteeris ta nii: "Hakakem registreerima ka abielusid kolme mehe või kolme mehe ja koera vahel."

Ka Euroopa Liitu on Johnson mitmeti nimetanud, näiteks anakronismiks, mis kulutab hiigelsummasid ja õõnestab demokraatiat. Ta on ka öelnud, et EL käitub samamoodi nagu omal ajal Adolf Hitler.

Boris Johnson on teist korda abielus ja tal on Marina Wheeleriga neli last. Lisaks on tal üks väljaspool abielu sündinud tütar. Johnsoni biograaf Andrew Gimson on väitnud, et oma pulma saabus Johnson laenatud pükstes, aga abielusõrmuse oskas ta juba tund aega pärast abielutseremooniat ära kaotada. On veel teada, et lapsena kannatas Boris kurtuse all ja selle ravimiseks tehti talle mitu operatsiooni.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee