Eesti uudised

Saksa õhuässa lennuki ülestõstmisplaan seisab

Siim Randla, 2. juuli 2016 04:00

13 KOMMENTAARI

u
Uno/ 4. juuli 2016 00:05
Kõigiaegade parim lahingulendur oli Hans Joachim Marseille! Ta tulistas alla 158 vaenlase lennukit! Aga´ need allatulistatud lennukid,oli lääne parimad hävitajad ja hea väljaõppe saanud Inglismaa ja tema liitlaste lendurid! Kahjuks hukkus 22.aastane Marseille 1942,septembris,kui tema lennukimootor süttis,tagasiteel baasi!
t
T.Mets/ 2. juuli 2016 22:36
Kahjuks nii see on, ise ei söö, aga teisele ka ei anna.
p
pede2003/ 2. juuli 2016 13:32
Eesti taaskord winning, pigem las mädaneb ära kui keegi endale saab.
l
!!!/ 2. juuli 2016 10:46
ligi 260 õhuvõitu! Vene kuulsad lendurässad, kolmekordsed kangelased Kožedub ja Pokrõškin on selle tulemuse kõrval oma 62 ning 59 allatulistatuga lausa poisikesed.
Ametlikud ässade lahinguvõitude andmed teises maailmasõjas on sellised:
Erich Hartmann -352 lennukit, Gerhard Barkhorn - 301, Günter Ralf - 275, Otto Kittel - 267, Walter Nowotny - 258, Wilhelm Batz - 237.
Veel üheksa saksa ässa - 203 kuni 212 lennukit,
Järgmised kakskümmend - 150 kuni 197 lennukit.
Järgmised 70 saksa lendurit - 100 kuni 149 lennukit.
Seega küündisid üle saja vaid saksa lendurässad.
Parim mittesakslane oli soomlane Ilmari Juutilainen 94 õhuvõiduga,
parim jaapanlane Hirojoshi Nishizava - 87 õhuvõitu.
Järgneb pikk nimekiri saksa õhuässasid, sekka veel mõne soomlased ning jaapanlased.
Parim Suurbritannia hävituslendur oli lõuna-aafriklane Marmaduke Pat Pattle - 51 õhuvõitu.
Parim rumeenlane oli Alexandru serganescu - 44 lennukit.
parim jänki oli Richard Bong - 40 lennukit.
parim pratslane oli Pierre Clostermann - 33 lennukit.
s
SIIM/ 2. juuli 2016 15:51
Tegelikult sai ka kuulus Pokrõškin 60-nd täis. Nimelt ei läinud lahinguvõitude arvesse tema kõige esimene alla tulistatud lennuk. sest et see oli juhuslikult enda oma, teine punakotkas. Nimelt oli piiri äärde koondatud tohutud NSvL õhujõud, märksa suuremad kui sakslaste omad olidki. Sealhulgas ka täiesti uusi mudeleieid, alles salajas peetuid . Mida omad hävituslendurid veel ei tundnudki. Õhus lahinguolukorras kehtib aga vana reegel, et tundmatuid lennumainaid tuleb pidada vaenlase omaks. Nii ta tolle punase pommitaja alla tõmbaski, eksitusest. Fakt on pärit tema enda mälestusraamatust, mis ilmus ka eesti keeles, pealiri oli "Sõjataevas".
t
to SIIM/ 3. juuli 2016 23:47
Minu teada,lendasid Pokrõśkin ja Kozedup,ka lääne(usa)hävitajatega! Kusjuures otsiti, vaenlase lennukeid,mis olid vigastatud,või laskemoon otsas,siis oli hea kallale tormata!
V
!/ 4. juuli 2016 04:19
Vähemasti Pokrõškin lendas mõnda aega jänkidellt saadud Aircobra peal.
a
A.H./ 2. juuli 2016 20:43
Ses asi ongi, et Venemaa mõistes olid Pokrõškin ja Kožedub suured ässad, samas kui Saksas sellise arvu alla toonud lendurid olid suht keskpärased, suuremalt jaolt hiljuti lennukooli lõpetanud "vahtralehed".;)
Ä
!!!/ 2. juuli 2016 23:26
Ässa nimetust hakati kasutama juba esimeses maailmasõjas. Ässaks loeti liitlaste juures sellist lendurit, kes oli alla tulistanud rohkem kui 5 vaenlase lennukit. Selline äss oli seega lihtsalt väljaõppinud ja end praktikas tõestanud hävituslendur. Sakslased nimetasid enda omi mitte ässadeks vaid ekspertideks ja eksperdinormiks loeti 10 alla tulistatud vaenlase lennukit, Esimese maailmasõja parim oli kuulus "punane parun" Manfred von Richthofen 80 lennukiga. ka Hermann Gõring kuulus 22 võiduga ekspertide ringi.
Ametlikud andmed on mõneti vaieldavad. Näiteks väidavad mõned mitteametlikud allikad, et parim jaapanlane Hirojoshi Nishizava olevat alla tulistanud hoopiski 120 lennukit. ning Kožedubist veelgi edukam venelane oli hoopiski Lev Shestakov 65 lennukiga. Kuid suurem osa Shestakovi õhuvõite oli ta saavutanud juba varem, Hispaania koduõjas, suures isamaasõjas oli tal ametlikke õhuvõite vaid 26. ja pealegi sai ta juba 1944 surma. Seega ei saanud ta olla võidupühal juubeldav elus kangelane, propagandistlik näidiseksemplar. Ning ta jäigi unustusse..
Räägitakse veel kellestki Vassili Naidenkost ja just nagu 99-st õhuvõidust, kui ametlikes ässade nimekirjades sellist ei leidu.
k
kas venelastel olid/ 3. juuli 2016 14:30
lendurid ja lennukid !!!! Siis nad küll varastasid need eestlastelt.
N
!/ 3. juuli 2016 20:20
Nõme nali. Muidugi oli. Kuid siiski ebapiisavalt. Niteks Lendliisi kaudu said venelased liitlastelt 15276 lennukit. Sealhulgas 10696 hävitajat ning 3771 pommitajat. Ka kuulus vene äss Pokrõskin ˇise lendas hulk aega ameeriklaste Aircobraga.
Lendliisiga tuli palju muudki. 12161 soomusmasinat, sealhulgas 6191 tanki ning 1807 liikursuurtükki, 3054 soomusautot, liikrtransportööre j.n.e.
419494 autot (360350 veoautot, 3510 amfiibautot, 43728 džiipi j.n.e) lisaks 32200 mootorratast., 5 mijonit tonni kõrge toiteväärtusega toiduaineid, 210,579 miljonit ruutmeetrit riidematerjale, 14,79 miljonit paari saapaid j.n.e. Peale selle püssirohtu, lõhkeaineid, tööpinke, 2,5 miljonit tonni terast, 411 tuhat tonni vaske, 259 tuhat tonni alumiiniumi, 100 tuhat tonni muid haruldasi metalle. 2,72 miljonit tonni mootorikütust ning õlisid, sellest 1,3 miljonit tonni aviobensiini lennukitele . Vene sõjatööstus sai 50% sõjatööstuses kulutatud alumiiniumist just välisabist. ilma selleta olnuks 50% vähem oma lennukeid ning ka tanke, sest sinnagi kulus alumiiniumi (tanki T-34 mootor oli kaalu vähendamise otstarbel alumiinimukorpuses Ja import-aviobensiinita istunuks ka venelastel hulga lennukeid lennuväljadel, just nagu sakslastel juhtuski..
a
A.H., to !/ 4. juuli 2016 09:08
Selles asi ongi, et juba sõja alguses ületas NLiitu lennukite arv saksa omi mittu korda, plus vee lendliis, ja ikka jäi väheseks. Eks teine asi on ka vene lennukite kvaliteedis ja tegumoes. Samuti ka lendurite ettevalmistus. Egas pole juhus et see sama Pokrõškin lendas USA päritolu lennukiga, siit ka venelaste mõistes nii suur resuktatiivsus, mis saksa standardide järgi oli kesine tulemus, millega said hakkama hiljuti lennukooli lõpetanud "rullnokad", või lihtsalt luuserid. Mis puutub T-34 mootori (V-2, 38,8 liitrit) siis selle alumiiniumist silindriplokid ja karter (olid eraldi osadena), oli algselt konstrueeritud kui lennukidiisel. Paraku seda ei suudetud vajalikul määral forsseerida, et ta lennundusel läbilööks. Teatavasti sai mootor valmis aastal 1939, raha raisatud aga tulemusi ... HETy. Ja siis oma *ersede päästmiseks mõeldigi see mootor tankidele aretada. Lennukitele läks selle mootori 1,5-kordselt suurem koopia (61 liitrit, konstruktoriks Aleksej Charomskij).
s
SIEG HEIL!/ 3. juuli 2016 14:29
aga imelik,et need teie omad kangelased vudisid tiblade,vasjade,venkude eest .
Miks ,kui te olete koos nii suured ja vaprad,
Ja kui palju teid on, igal mandril olete oamd!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee