Kommentaar

Jürgen Rooste | Verepuhtus ja pedepropaganda? (91)

Jürgen Rooste, armastatud poeet, 1. juuli 2016, 17:03
 PIERRE ANDRIEU
Kaks purjus kiilakat tee pääl. Tule, hakkame jooki panema, ütlevad. Me oleme natsid, ütlevad. Hail Hitler, ütlevad. Ma ütlen vastu, et ma pole üldse nats. Nemad: „A sa oled lahe vend.“ Hetkeks tulevad meelde 1990ndad, kui natsidega sai jumala hästi rääkida, nad ei vihand otse kedagi, neegritki mitte, ja lugesid noidsamu raamatuid, mis megi, ja üldse.

Kodus peegli ees sain aru: kiilakas päänupp, must maika, tossud, selle kõige kohal saksa sõjaväesärk, lipud õlgadel. Nojah, kust nad olekski pidand mind ära tundma. Vastik tolerastik nagu ma olen. Rahva rinnal verd imev madu. Ja mul oli enda arust hetkeks inimlik kontakt.

Kümnendiga kadunud inimlikkus

Veel kümnend tagasi käisid keskmised jõmmid üsna tihti homoklubis tantsimas-joomas. Kui vinti jäid, toksasid võõrast homo rusikaga rindu ja ütlesid: „Eino, sa oled ikka äge mees!“ Ja üks tuntud briti mustanahaline luuletaja rentis endale kuskil Kilingi-Nõmme kandis majakest, et sääl kirjutamas käia. Taimetoitlane. Ta oli kohalikust poest kapsast-porksi-õlut käind ostmas, ja inimesed ütlesid tere. Olid isegi natuke õnnelikud, et neil on „oma neeger“. Eestlased-venelased olid ka kuidagi üsna ühes kastis.

Inimlikul tasandil oli täitsa hästi. Eesti oli pika sammu teind avatud ühiskonna poole. Siis algasid jamad. Majandus esmalt, siis turvalisus. Venemaa muutus järjest rahutumaks. Maailm… Ja nüüd on meil selge, märgatav stagnatsioonivaim. Konservatiivid tõstavad pääd ka sääl, kus pole millegi pärast võidelda.

Eriti ohtlik on tähelepanu kõrvale juhtimine olulistelt teemadelt. Nii kergesti saab eestlasele tule alla mittemiskiga: homode kooselu ei ole üldse asi, mida üldrahvalikult arutada, see puudutab nii väheseid. Ja pagulased pole ka probleem, mitte et probleemi poleks.

Suurim häda on turvatunde puudumine ühiskonnas. Et töötaval inimesel puudub seljatagune. Tegelikult on viga me väärtustes: kui sa ei oska slikerdada, ennast müüa, kuskilt vahelt pugeda, siis murrad nürilt tööd ja teenid selle eest parasjagu nii palju, et vireleda. A kui sa oled tüüpilise peremudeli lõksus ehk siis kärgperes, ja kulub korterite ja toidu ja riiete pääle? A teistmoodi tüüpilise peremudeli lõksus, mitme lapsega üksikema? Ja teed korralikku ausat tööd, aga lihtsalt ei teeni, ei tule välja?

Omadki ei lähe korda

Olulisi fakte: Eestisse rändas 2015. aastal ca 15 500 inimest (NB!) ja Eestist välja ca 13 000 inimest. Rändesaldo oli 2410 ja loomulik iive –1336. Meil oli ca 13 000 sündi. Ca pool sisserännanuist on naasvad Eesti kodanikud, Venemaa ja Ukraina kodanikke kokku 16%. Nemad viivad me rahvastiku kuidagigi plussi. Väljarännanuist, muide, on Eesti kodanikud 70%.

Eestis elab paar tuhat vanemliku järelevalveta last, osa neist muidugi süsteemi sees ja järelevalve all. Igal aastal langeb koolidest tuhatkond õpilast. Meil on ca 10 000+ süstivat narkomaani. Legaalselt indutseeritud aborte oli läind aastal 4889 (aborti ei tohiks keelata, küll aga saaks ennetada rasedusi). Suhtarvudes juhime alko- ja narkosurmade edetabelit. Maailmas. HIVi levimiskiiruses ka sääl ligidal.

2008/2009 oli paarisuhte füüsilise- ja seksuaalvägivalla all (mingil eluetapil) kannatanuid Eestis üle 15aastaste seas 46 800. Aastal 2015 registreeriti 161 vägistamist, aga me teame, et see on jäämäe veepealne tipp, politseisse pöördub väike osa. Ma ei saa seda kontrollida, aga tuttavad sotsiaaltöötajad on öelnud, et 5% vägistamistest jõuab statistikasse.

Aga mida teeme meie? Poliitilised jõud on teind Eesti suurimaks probleemiks homokooselu ja pagulased, kui meil tegelikkuses oleks ehk mõnisada homo, kes selle lepingu sõlmiks, kui meile tegelikult toodaks enim ehk 2000 pagulast, praegu on jutt ehk paarisajast, kohale jõudnud on vaid mõned pered. Ja see hävitab meid? Et homode pärast me ei paljune, et pagulaste pärast sureme me välja? Pastoi, bratt!

Olin läind aastal põllumeeste meeleavaldusel Toompääl. Nad olid oma traktoritega õige asja eest väljas, ja sääl astus juurde tädike, kes küsis, kas annaksin oma allkirja PAGULASTE VASTU. Inimeste vastu? Mu kodukanti tahetakse teha süstlavahetus- ja tugipunkt narkomaanidele. Oma hää tuttav tänaval uuris, kas ma oleks ka selle vastu. Kõik on pagulaskeskuste vastu. Kui ma eelmises kohas elasin, peatasid mind kaks prouat ja uurisid, kas annaksin oma allkirja emade ja laste turvakeskuse vastu me tänaval – „kõik need joodik-isad tulevad siis meie akende alla karjuma ju“. Mu kodu ligidal on Peeteli noortekeskus, kus kodutud lapsed saavad elada tingimusel, et ise panustavad ja käivad koolis, jumalateenistusel ei pea käima. Mäletan naabrite aktsiooni selle vastu – et siis on siin vargad ja narkarid!

Mismõttes?! Keda me siis veel aitame, kelle pärast me oleme? Et parem on oodata, kuni pada lõhki keeb, kõik üle ajab – seni pole miski meie asi?

Paras amps Venemaale?

Eesti ühiskond on nii väike. Kui me ei lase võimudel teha idiootseid megakulutusi ja miljoniinvesteeringuid pooltühjadesse projektidesse nagu Tallinna Sadam, Eesti Energia arendused, Eesti Õhk jne, kui me suudaks juurida välja poliitilise korruptsiooni (aga näiteks Silvergate’i puhul olid ka teiste parteide tüüpidel suud kinni, nagu tavaliselt), mille kaudu liiguvad JOKK-süsteemis poollegaalsed ja suured summad ebavõrdsusekaalul ikka sinna tugevalt maas püsivale poolele, siis oleks meil variante küll.

Alustuseks peaks muutuma me põhiväärtusi: rahategemisoskus ei ole (ainus) anne, mida ühiskond peaks premeerima. Eriti, kui selle arvelt karistatakse noid, kelles pole säärast piraajahinge. Eesti ohud ei tule väljast – mitte et Venemaa püssirohutünn ohtlik poleks –, vaid seest, sisimast ebavõrdsusest, ekspluateerimistavast, ja sellega leppimisest.

Meie kõrval on Venemaa, suur riik, mille võim püsib väiksele-võõrale suunatud vihal. Väike, kinnine, veel väiksemat ja võõramat vihkav Eesti oleks sellele monstrumile paras amps, mida keegi ka kaitsta ei tahaks. Ja meie muretseme siin oma nahavärvi pärast.

Kui keskmine Eesti pere lapsendaks Kesk-Aafrikast ühe lapsukese, saaks tast mõne aastaga täitsa tavaline eesti laps. Lihtsalt natuke tumedam. Ja meie veri, krantsiveri!, aina tugevneks. Nagu vanasti parunite, piraatide, potisetude ja pärispõrguliste külas käies. Krantsid on kõige targemad ja ilusamad koerad, teate küll.

91 KOMMENTAARI

a
Anton Klink 7. juuli 2016, 12:00
Jah, Rooste loetletud probleemid on reaalsed ja tõsised. Aga imelik, et samal ajal, kui Rooste näeb õigustatult probleemi negatiivses iibes, väljaränd...
(loe edasi)
l
Leena 4. juuli 2016, 21:47
Hei Jürgen! Kahju, et siin privaatsõnumit ei saa saata aga tühi sellega. Jutt oli muidugi naelapea pihta aga küllap tead seda isegi. Hoopis mõtlen sel...
(loe edasi)
Loe kõiki (91)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee