Eesti uudised

Mis juhtuks, kui peaminister või president tahaksid lapsepuhkust? (47)

Mattias Tammet, 1. juuli 2016, 04:00
JÄÄB VIST TEOREETILISEKS? Kuigi ootusärevad president-peaminister muhelevad, siis suure tõenäosusega ei hakka nad lapsepuhkust kasutama. Presidendil saab eeldatavasti enne ametiaeg otsa ja takistuseks on ka juriidilised nüansid. Peaministril on aga kõik võimalik…Foto: Sergei Stepanov / NPA
Peaministril lihtne, presidendil tõsine kadalipp.

Peaministri ja presidendi kaasad on lapseootel. Seaduse järgi võivad Eestis lapsehoolduspuhkust kasutada mõlemad vanemad. Mis juhtuks, kui peaminister või president tahaksid seda tõesti teha?

Ei mingeid erandeid: nagu kõik Eesti töötavad inimesed, võivad riigijuhidki minna lapse sünni korral puhkusele. Kuigi selgub, et see pole siiski sugugi lihtne.

Täpsustuseks tasub märkida, et Toomas Hendrik Ilvese ja Ieva Ilvese laps peaks sündima pärast Ilvese ametiaja lõppu. Peaminister Taavi Rõivase ja Luisa Värgi teise lapse sünnist on aga järgmiste riigikogu valimisteni üle kahe aasta, nii et teda puudutab see võimalus otsesemalt.

JÄÄB VIST TEOREETILISEKS? Kuigi ootusärevad president-peaminister muhelevad, siis suure tõenäosusega ei hakka nad lapsepuhkust kasutama. Presidendil saab eeldatavasti enne ametiaeg otsa ja takistuseks on ka juriidilised nüansid. Peaministril on aga kõik võimalik…Foto: Sergei Stepanov / NPA

Riigikogu liige Marianne Mikko ütles mõne päeva eest, et üks viis Eesti soolise palgalõhe vähendamiseks oleks kehtestada isadele kohustuslik vanemapuhkuse periood. See tähendaks tõenäoliselt, et osa riiklikult makstavast vanemahüvitisest oleks lubatud välja võtta vaid isal.

Peaministril kõik selge

Kui peaminister – praegune või mõni järgnev – tahaks minna lapsepuhkusele, on tal selleks teoreetiliselt samad võimalused nagu igal tööinimesel. Tõsi, ta kaotaks sissetulekus iga kuu üle 2500 euro, sest tema palk on alates selle aasta aprillist 5288 eurot ja 40 senti kuus, vanemahüvitise lagi aga 2724 eurot ja 36 senti.

JÄÄB VIST TEOREETILISEKS? Kuigi ootusärevad president-peaminister muhelevad, siis suure tõenäosusega ei hakka nad lapsepuhkust kasutama. Presidendil saab eeldatavasti enne ametiaeg otsa ja takistuseks on ka juriidilised nüansid. Peaministril on aga kõik võimalik…Foto: Stanislav Moškov

Puhkusel viibiva peaministri asendamise kord on kirjas seaduses, millele lisandub peaministri korraldus. Praeguse järgi asendab peaministrit tema äraolekul tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna või nende puudumisel vanim kohalolev minister.

Peaministrit asendav minister ei tohi esineda riigikogu ees valitsuse tagasiastumispalvega ega paluda presidendil uusi ministreid ametisse nimetada või neid vabastada. Seega hoiaks peaministri lapsepuhkus ära valitsuskriisidki.

Presidenti diskrimineeritakse

Seadustes on kirjas ka Eesti vabariigi presidendi asendamise kord. Teda asendab riigikogu esimees, praegu seega Eiki Nestor.

Riigikogu esimehe volitused peatuvad selleks ajaks riigikogus ja teda asendavad aseesimehed esimehe ülesannetes. Et aga parlamendis on 101 liiget, peab presidendi puhkuse ajaks sinna tulema asendusliige.

Kas presidendi lapsepuhkus võiks siis kesta kasvõi kolm aastat?

Ei, põhiseadusest selgub, et presidendi äraolekuks on määratud ülempiir: kolm kuud. Kui president ei saa ametikohustusi täita üle kolme kuu järjest, peab riigikogu valima14 päeva jooksul uue presidendi.

Niisiis ei luba seadus presidenti lapsepuhkusele järjest kauemaks kui kolmeks kuuks. Juriidiliselt korrektne võimalus on siiski olemas: president on puhkusel kolm kuud, siis ühe päeva tööl, ja siis jälle kolm kuud puhkusel.

Kuid presidendi lapsepuhkusel on veel üks takistus – vabariigi presidendi ametihüve seadus. Selle järgi on presidendi ametihüve ametipalk ja ametipension ning muu presidendiks valitud isiku riiklik soodustus.

Muid selles seaduses nimetamata hüvesid ei tohi president riigilt saada. Seega ei või ta oma ametiajal vanemahüvitist vastu võtta.

Kuna vanemahüvitist makstakse esimese poolteise aasta eest, siis võiks president teoreetiliselt minna kolme kuu kaupa lapsehoolduspuhkusele viimases osas enne lapse kolmeaastaseks saamist.

Isapuhkus pole lapsepuhkus

Lapse sünniga on seotud terve hulk puhkusi, mida on kerge nimede sarnasuse tõttu segamini ajada. Täpsuse huvides viitame olulisematele.

Lapsehoolduspuhkus. Seda võivad kasutada mõlemad vanemad vaheldumisi kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, vanemahüvitist makstakse poolteist aastat. Korraga võib puhkust kasutada vaid üks lapsevanem.

Enne lapse 70 päeva vanuseks saamist saab selle eest vanemahüvitist ainult lapse ema, pärast seda üks vanem vastavalt sellele, kes hetkel lapsehoolduspuhkusel on. Kasutatakse tihti sünonüümina lapsepuhkusele, ent on juriidiliselt erinev.

Rasedus- ja sünnituspuhkus ehk dekreetpuhkus. Lapse ema saab seda kokku 140 päeva, alates 70. päevast enne arsti määratud eeldatavat sünnituse kuupäeva.

Isapuhkus. Lapse isa võib saada isapuhkust kokku kümme päeva, kahe kuu jooksul enne ja pärast lapse sündi.

Lapsepuhkus. Ema või isa võivad igal aastal saada kolm päeva tasustatud ja kümme päeva tasustamata lapsepuhkust, kui neil on kuni 14aastane laps.

Sellele lisandub veel kolm päeva tasustatud puhkust, kui lapsi on rohkem kui kaks või kui vähemalt üks laps on kuni kolmeaastane. Lapsepuhkust võivad saada ka puudega kuni 18aastase lapse vanemad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee