2
fotot
LAHKUMISVISIIT: Suurbritannia peaminister David Cameron osales teisipäeval Brüsselis viimast korda Euroopa Liidu tippkohtumisel. Tema mantlipärija peaks selguma septembris. Uuele peaministrile jääb ka Euroopa Liidust lahkumise vormistamine. (Reuters / Scanpix)

Pärast brittide otsust lahkuda Euroopa Liidust nõudis Brüssel valjul häälel Suurbritannia valitsuselt lahkumisavaldust, et alustada kiiresti väljaastumiskõnelusi üle. Saksamaa endine liidukantsler Helmut Kohl seevastu leiab, et ultimaatumid teevad olukorra vaid keerulisemaks ja Euroopa Liit peaks hoopis aja maha võtma, vahendab ajaleht Bild.

Teisipäeval Brüsselis viimast korda Euroopa Liidu tippkohtumisel käinud Suurbritannia peaminister David Cameron survele järele ei andnud.

Ta kordas kohe pärast 23. juuni rahvahääletust väljendatud seisukohta, et jätab lahkumisavalduse esitamise järgmisele peaministrile, kes peaks selguma septembri algul.

Viis kandidaati

Eile keskpäevaks selgus, et konservatiivide uueks liidriks kandideerib viis inimest: siseminister Theresa May (59), justiitsminister Michael Gove (48), töö- ja pensioniminister Stephen Crabb (43), energeetikaminister Andrea Leadsom (53) ja endine kaitseminister Liam Fox (54).

Üllatuslikult loobus viimasel hetkel kandidatuuri üles seadmisest endine Londoni linnapea ja praegune parlamendi alamkoja liige Boris Johnson, tänu kellele Brexit rahvahääletusel toetuse sai.

Kolmapäeval jätkus Euroopa Liidu tippkohtumine juba ilma Suurbritannia peaministrita. 27 riigi juhid nõustusid, et Euroopa Liit ei saa Suurbritannialt lahkumisavaldust nõuda. Samas rõhutati, et mingeid mitteametlikke kõnelusi enne lahkumisavalduse saamist Suurbritanniaga pidama ei hakata.

Oluliseks tuleb pidada, et 27 riigi juhtide kinnitusel on Euroopa Liidu neli põhivabadust – kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine – lahutamatud.

Sellega esitati Suurbritanniale tingimus, kui soovitakse jääda pärast väljaastumise vormistamist Euroopa Liidu ühisturule, siis tuleb tagada ka Euroopa Liidu kodanikele vaba liikumine.

Viimane on vastuolus Brexiti propageerijate põhiargumendiga, et Euroopa Liidust lahkumine piirab immigrantide tulekut riiki.

Kohl: vaja on teha samm tagasi

HOIATAB: Endise Saksamaa liidukantsleri Helmut Kohli arvates ei tohiks Euroopa Liit praegu mingil juhul kiirustada. (Reuters / Scanpix)

Euroopa Liidu 27 liikmesriigi jõuline seisukoht mõjub taas ultimaatumina või uksepaugutamisena ning Saksamaa endise liidukantsleri Helmut Kohli arvates on niisugune käitumine tõsine viga.

1982.–1998. aastani Saksamaa Liitvabariigi valitsust juhtinud Kohl on veendunud, et Euroopa Liit peaks praegu aja maha võtma ja andma Suurbritanniale aega otsustada, mida ikkagi tahetakse.

Kohl märkis, et Suurbritannia eristaatus on olnud keeruline väljakutse, kuid ei tasu unustada, et see riik on osa Euroopa mitmekesisusest.

Kohli sõnul ei peaks Euroopa Liit praegu kindlasti kiirustama. Nii tulid Saksamaa ja Prantsusmaa välisministrid Frank-Walter Steinmeier ja Jean-Marc Ayrault kohe pärast Suurbritannia rahvahääletust välja programmilise avaldusega "Tugev Euroopa ebakindlas maailmas", milles võetakse kurss veelgi tihedamale liidule.

Poola ajakirjanduses tõdeti, et Saksamaa ja Prantsusmaa plaani elluviimine sünnitab Euroopa superriigi.

Saksamaa ja Prantsusmaa välisministrile sekundeeris Belgia peaminister Charles Michel, kes ütles: "Kui üks riikide rühm soovib kiiremini edasi liikuda, siis tuleb talle see võimalus anda ning ülejäänud ei tohiks edasiliikujaid pidurdada."

Elukogenud Helmut Kohlile selline lähenemine ei meeldi. Ta arvab, et Euroopa Liit peaks praegu kiirustades edasiliikumise asemel hoopis sammu tagasi astuma ja alles seejärel aeglaselt kaks sammu edasi liikuma.

Ja seda tempos, mis on kõigile liikmesriikidele jõukohane. Kohl rõhutas, et üksikute liikmesriikide rahvuslikele ja regionaalsetele huvidele tuleb rohkem tähelepanu pöörata.

Helmut Kohli seisukohti toetab ka Saksamaa tunnustatud majandusteadlane Hans-Werner Sinn, kes ütles: "Need, kes soovivad vanamoodi edasi tegutseda, on halvad poliitikud. Meil tuleb otsida võimalusi Suurbritannia väga tihedaks sidumiseks Euroopa Liiduga. Need, kes soovivad Suurbritannia kiiret väljaastumist, tahavad Euroopat kiirtempos vales suunas arendada."

Euroopa Liidu 27 liikmesriigi juhid kogunevad tulevikuplaanide arutamiseks kahe ja poole kuu pärast (16. septembril) Slovakkia pealinnas Bratislavas.

Hiljemalt selleks ajaks ootab Euroopa Liit ka Suurbritannialt lahkumisavaldust. Konservatiivide liidriks kandideeriv siseminister Theresa May ütles aga eile, et tema saamisel peaministriks enne aasta lõppu lahkumisavaldust ei esitata.

Miks toimub Euroopa Liidu järgmine tippkohtumine Bratislavas? Aga sellepärast, et Slovakkiast saab 1. juulil pooleks aastaks Euroopa Liidu eesistujariik.

Euroopa Liidu tulevikuplaanide asjus loodetakse otsusteni jõuda tuleva aasta 25. märtsil, kui möödub 60 aastat Rooma lepingu allkirjastamisest.

Rooma lepinguga loodi 1. jaanuaril 1958 Euroopa Majandusühendus, kuhu kuulusid asutajaliikmetena Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg.

Jaga artiklit

8 kommentaari

M
Ma ei imesta kui järgmisena astub liidust välja Saksamaa.  /   11:10, 1. juuli 2016
Seal rahvas nõuab Merkeli kohtu alla andmist.
A
Axter  /   10:33, 1. juuli 2016
Seda sama soovitavad ju ka Merkel ja Hollande. Neil on õigus. Las poliitavantüristid Cameron ja eriti küüniline valetaja Farage praevad nüüd omas rasvas. Pole vaja neile anda võimalust kasutada ettekäändena EU nõudmisi kiirelt asjad klaarida.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis