Maailm

Päikese jõul liikuv kosmoselaev Juno jõuab peatselt Jupiterini (11)

Piret Pappel, 4. juuli 2016, 22:07
JupiterFoto: NASA
Teisipäeva varahommikul Eesti aja järgi lõpetab NASA kosmoselaev Juno viis aastat kestnud teekonna ja hakkab tiirlema ümber Jupiteri. Hiidplaneedi orbiidile jääb Juno 20 kuuks, seejärel lendab sond Jupiterile üha ligemale ja põleb lõpuks ära. Enne seda peaks Juno koguma andmeid Jupiteri atmosfääri ja gravitatsiooni kohta.

Kõigepealt tuleb päikesepatareide jõul liikuval Junol end mootorite abil Jupiteri orbiidile sättida. Hiidplaneet pole kuigi sõbralik, see pöörleb nobedalt ja ülitugevas magnetväljas liikuvate osakeste kiirused on nii suured, et kõige esimesed Jupiteri uurinud sondid said nende käes kannatada. 

Teadlased on välja arvutanud, et kui Juno hakkab 2018. aasta veebruaris oma tööd lõpetama, on see saanud nii suure kiirgusdoosi, kui inimene kogeks saja miljoni röntgenuuringu käigus.

Kui kõik läheb nii nagu peab, hakkab Juno juba järgmisel nädalal lendama ümber Jupiteri ja teeb planeedi ümber kokku 37 tiiru. Selle aja jooksul loodavad kosmoselaeva uurimismeeskonna liikmed Jupiteri kohta saada hulgaliselt uut teavet. 

Kosmosejaam JunoFoto: Atlas Photo Archive/NASA/insight

Jupiter on Päikesesüsteemi suurim taevakeha, mis on Maast ligemale 318 korda raskem. Jupiter on gaasiline hiidplaneet, mille tahke tuum asub gaasikihtide sügavuses ja moodustab vaid viiendiku kogu taevakeha läbimõõdust.

Samal teemal

Jupiteril on tugev gravitatsiooniväli ja hulk kaaslasi ning seetõttu meenutab selle ümbrus miniatuurset Päikesesüsteemi. Kõige suuremaid kaaslasi on neli. Io, Europa, Ganymedese ja Callisto on astronoomidele teada juba ligemale neli sajandit. 

Siiani pole teada, kuidas see tohutu planeet ja tema arvukad kuud tekkisid. Kui õpime tundma Jupiteri sünnilugu, aitab omakorda selgitada kogu Päikesesüsteemi titeaja saladusi.

Enne Junot on Jupiteri lähedusse jõudnud mitu kosmoselaeva. NASA kosmosejaam Pioneer 10 lendas Jupiteri lähedale juba 1973. aastal. Hiidplaneeti on uurinud ka Pioneer 11 ja legendaarsed Päikesesüsteemi äärealadele siirdunud kosmosesondid Voyager 1 ja 2.

JupiterFoto: NASA

Möödaminnes on Jupiteri juurest läbi põiganud ka Saturnile siirdunud kosmosejaam Cassini ja Pluutole lennanud New Horizons. Samuti lendas Jupiterist mööda Päikest uurinud Ulysses.

Kõige põhjalikumalt toimetas Jupiteri orbiidil NASA uurimisjaam Galileo. 1995. aasta detsembris Jupiteri ümber tiirlema hakanud sond tegi seda ligi kaheksa aastat. Tänu Galileole teame, et Jupiteri pilved koosnevad ammoniaagist ja et selle kaaslase Europa pinnal on jääd. 2003. aastal 21. septembril suunasid NASA insenerid missiooni lõpetanud Galileo läbi Jupiteri atmosfääri laskuma.

Sarnane lõpp ootab ees ka Junot, kuid enne seda tuleb sel orbiidile jõuda ning teha palju uurimistööd. Oodata on ka huvitavaid fotosid. Jaanipäeval saatis Juno Maale esimesed pildid, millel on näha Jupiteri suuremad kaaslased.

Möödunud nädalal lülitati kosmosejaama kaamerad välja, et Jupiteri orbiidileminekuks valmistuda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee