Eesti uudised

Välismaa maasikakorjajale ei tohi maksta miinimumpalka – normaalne? (50)

Liis Vaksmann, 29. juuni 2016, 06:00
TÖÖJÕUVAJADUS: Aiandussektoris tegutsevad ettevõtjad tunnevad abikätest puudust. Foto: Raivo Tasso /Ekspress Meedia
Kui Soome maasikakasvataja võib eestlasest korjajale maksta nii napilt, kui korjajale vastuvõetav, siis ukrainlastele peab Eestis maksma üle riigi keskmise palga.

Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on hooajatööliste palgad seotud riigi miinimumpalga või tükitööga, kuid Eestis on tööandjal kohustus maksta välistööjõule riigi keskmist brutopalka (2016. aasta esimeses kvartalis 1091 eurot), millele lisandub koefitsient 1,24 (kokku 1353 eurot miinus maksud).

Eesti ühe suurema maasikakasvataja Valdis Kaskema sõnul on küsimus juba selles, kas aiandussektor areneb edasi või hääbub sootuks.

Samal teemal

"Meil on ju turumajandus. Keegi ei kirjuta ette, et maasika hind peab olema neli eurot ja sellest allapoole minna ei tohi. Samamoodi on ka tööjõuga. Palk tuleb kokkuleppel tööandja ja töövõtjaga," leiab Kaskema.

"Vaadake mis on praegu miinimumpalga (430 eurot) ja keskmise palga vahe ja meid kohustatakse maksma veel koefitsienti. See ei ole normaalne!" avaldab pahameelt Kaskema, kelle juures töötab sel aastal 50 ukrainlast.

"Maksan ukrainlase pealt kõik maksud riigile, kuid temal on nendest täiesti ükskõik. Ta ei saa sotsiaalmaksust sotsiaalkindlustust. See tuleb tal kindlustusega kaasa, kui ta viisa saab. Ehk kui temaga midagi juhtub, siis katab kindlustus selle, mitte Eesti sotsiaalkindlustus."

Kolm aastat tagasi oli Kaskema Tartumaal esimene, kes võttis enda juurde tööle seitse ukrainlast.

"Järgmine aasta oli juba mitu talu, kes samuti tegid. Me veel aitasime neid erinevate toimingute juures, et kõik asjad saaksid neil korda. Ja see aasta on juba vähemalt kümme-üksteist talu, kes on võtnud ukrainlased tööle. Inimeste arv on juba kaks-kolmsada, kuid see võiks olla mitu tuhat. Aga kui seadust ei muudeta, siis neid ei tule."

Kaskema põhjendab ukrainlaste vajadust sellega, et Eestist ei leia hooajatöötajaid, kellele sobiks töö aprillist septembrini.

"Muidugi käib meil ka õpilasmalev abiks, kuid nemad tulevad alles 27. juunil. Meie alustame korjamisega 10. juunil. Nii on meil nende saabumise ajaks saagi korjamise tippaeg juba läbi."

Mis puudutab aga seaduse muudatust, siis tõdeb Kaskema, et kui seda järgmisel aastal ei tule, ettevõtjad enam kaua vastu ei pea.

Ka Elke Lillemets Eesti maasikakasvatajate liidust tõdeb, et maasikakasvatajate olukord on keeruline, kuna hooajatöötajat on raske leida.

"Eriti hooaja tipus, kus on oluline, et maasikad saaks õigel ajal korjatud," räägib Lillemets, et suuremad maasikakasvatajad näevad abi just Ukrainast, kus tööd on vähe, aga selle soovijaid palju.

Lillemets viitab ka sellele, et kasvatajad peavad kõik töötajad registreerima, olgu tegu paaritunnise tööaja või täiskohaga. "Selline märkimine on väga aeganõudev ja kulukas ning ka raamatupidamislikult mahukas," tõdes ta.

Ometi on meil Eestiski töötuid, kes võiksid marju korjama minna, kuid Lillemets viitab, et see on paljudele välistatud.

"Nimelt töötud, kes tahaksid tulla marju korjama kas või päevaks, kaotaks ennast tööle registreerides hüvitised ja peaks uuesti töötuks olemist taotlema juba võib-olla järgmine päev. Seega ta pigem jätab tulemata. Siinkohal oleks lahendus vast miinimumpäevad või -tunnid päevas, millest suurema mahu juures tuleks registreerida."

Mai lõpus võttis riigikogu hooajatöötajaid puudutavate Euroopa Liidu direktiivide tõttu menetlusse välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Direktiivide tõttu tuleb hooajatöötajatele tagada Eesti kodanikega võrdne kohtlemine, muu hulgas sätestades palga osas Eesti keskmise palga nõude senise keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutise asemel.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg enne teist lugemist on 7. september. Seadus jõustub kava kohaselt 2016. aasta 30. septembril.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee