Repliik

Andres Kasekamp | Euroopa Liidu tasakaal on liigselt Prantsusmaa ja Saksamaa poole kaldu (7)

Õhtuleht.ee, 28. juuni 2016 12:39
Õhtulehe küsimustele, mis saab pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise referendumit ja kuidas see mõjutab Eestit, vastas politoloog Andres Kasekamp.

Kui tõenäoliseks peate, et brittide Euroopa Liidust lahkumine jääb siiski ära? Kas usute, et Ühendkuningriigi parlament jätaks referendumi tulemuse arvestamata?

See on vähetõenäoline, sest kõik juhtivad poliitikud on öelnud, et rahvahääletuse tulemust austatakse. Ainus stsenaarium selleks oleks erakorralised valimised, mis oleksid seotud Euroopa Liidu küsimusega, aga seegi pole väga tõenäoline, sest üldvalimised olid alles aasta tagasi ja konservatiivid said tookord enamuse. Igal juhul ei juhtu midagi enne oktoobrit, kui konservatiivid valivad endale uue juhi, kes saab automaatselt ka uueks peaministriks.

Aga kui tulemuse vetostab Šoti parlament?

Ei, see oleks poliitiliselt liiga lõhestav, kui üks väike rahvus blokeeriks suurema enamuse tahet. See oleks ka põhiseaduslikult küsitav ja keskvalitsus võiks sel juhul ikkagi ehk oma tahet läbi suruda.

Kui toimub uus referendum? Seda nõudev petitsioon on kogunud juba üle kolme miljoni allkirja.

Ei, sest juhtivad poliitikud on kõik öelnud, et austakse rahva otsust. Teiseks, teist korda ei panda sama küsimus hääletusele, et saada õige vastus. Et sellist asja õigustada peaks olema kardinaalselt muutunud või täiesti uus olukord. Kolmandaks on Ühendkuningriik esindusdemokraatia, milles rahvahääletused on üliharuldased. Neljandaks, referendumi viga oli selles, et nii fundamentaalse küsimuse puhul oli vaja vaid 51% häälteenamust. Enamus riikides on põhiseaduste muutmise jaoks kõrgem läve, näiteks 2/3 häältest.

Kas näete, et lähiajal korraldab mõni teine Euroopa Liidu liikmesriik sarnase referendumi, ja mis riik see olla võiks?

Ei. On muidugi populistlikuid erakondi mujal Euroopas, kes seda kangesti sooviksid, näiteks Prantsusmaal ja Hollandis, aga rahvahääletuste väljakuulutamine on enamasti ikkagi valitsuste teha.

Mis on Brexiti peamine mõju ja järeldus Eestile?

Euroopa Liidu tasakaal kaldub liigselt Prantsusmaa ja Saksamaa poole. Senini on Balti riigid ja Põhjamaad tihti ajanud koos brittidega Euroopa Liidus sama poliitikat, näiteks vabakaubandusleppe läbirääkimistel ELi ja USA vahel, digitaalse ühisturu rajamises, Venemaa vastastes sanktsioonides jne. Eesti kaotab ühe olulisema liitlase Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõimelisemaks muutmisel.

Ka võib Eesti Euroopa Liidu eestistumine pikeneda, kui britid loobuvad enda omast ning Eesti peab kulutama oma eestistumise aega Brexitiga tegelemiseks.

Samal teemal

01.07.2016
BREXIT: Helmut Kohl soovitab Euroopa Liidul aeg maha võtta
29.06.2016
Europarlament nõuab kiiret Brexitit
28.06.2016
BREXITI JÄREL: Corbyn kaotas usaldushääletuse, kuid tagasi ei astu

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee