Eesti uudised

Brexit võib varasemaks tuua Eesti ELi eesistumise  (8)

Mattias Tammet, 28. juuni 2016, 06:00
Rõivas loodab Euroopa Ülemkogul teada saada, mis Eesti eesistumisest saab.Foto: Markus Mikk
Peaminister Taavi Rõivas tõdeb, et Eestile on pärast brittide referendumit üks praktilisemaid küsimusi, mis saab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest, kuna brittide eesistumine peaks lõppema vahetult enne meie oma algust.

Eelduste kohaselt kavatseb Ühendkuningriik eesistumisest aga loobuda, kuigi nad ei pruugi veel olla selleks hetkeks välja astunud. See tähendab, et 2017. aasta II poolaastal peaks eesistujariik olema keegi teine. Vahetult enne Ühendkuningriiki on senise plaani järgi eesistuja Malta.

Samal teemal

"Meie kohustus on loomulikult olla valmis erinevateks lahendusteks, muu hulgas ka selleks, et kas osaliselt või täielikult oma eesistumist varasemaks tuua," ütles peaminister Taavi Rõivas eile pärast valitsusistungit. Kaalutud olevat näiteks varianti, mille kohaselt pikeneb nii Malta kui ka Eesti eesistumisaeg kolme kuu võrra.

Veidi selgemaks hakkab teema saama ilmselt täna-homme koguneval Euroopa Ülemkogul, kuhu sõidavad kõik Euroopa Liidu riikide juhid. On aga oluline, et kuigi Ühendkuningriigi väljaastumist arutletakse nii peaminister David Cameroniga kui ka ilma, siis need ei tähenda veel lahkumisläbirääkimisi.

"Enne seda, kui Suurbritannia on esitanud väljaastumise avalduse, mingeid läbirääkimisi ei peeta," ütles Rõivas. Nende algamiseks võib aega minna oktoobrini, kui Cameron lubas tagasi astuda, või isegi kauem. Cameron lubas nimelt ise avaldust mitte esitada, ning avalduse esitamine ei ole ka ajaliselt piiratud.

"See, et Ühendkuningriik on praegu lõhenenud ja pole väga täpset ja selget nägemust, mis saab edasi, näitab, et tegelikult ei oldud ka riigi sees Brexitiks valmis. Aga kogu selle teema juures tasub hoida külma pead," ütles Rõivas.

Tema sõnul peaksid otsused olema tehtud eesmärgiga leida mõlemale osapoolele kõige sobivam ja meeldivam kokkulepe, mitte hakata riiki lahkumise eest karistama või kiusama.

"Suurbritannia on ja jääb nii Eestile kui ka Euroopa Liidule oluliseks majanduslikult, poliitiliselt ja loomulikult ka julgeolekualal," ütles Rõivas. Brittide otsus ei muuda ka Suurbritannia ja NATO suhteid.

Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk manitses, et kokkusaamisel on endiselt plaanis arutleda ka teemade üle, mida nägi ette senine kava, näiteks rändekriisi ja koostööd NATOga.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee