Maailm

Millal saabub Brexit tegelikult? (23)

Aadu Hiietamm, 28. juuni 2016, 06:00
PROTEST: Eelseisva Brexiti vastu on pärast rahvahääletust Londonis meelt avaldanud peamiselt noored inimesed. Täna on lubanud Trafalgari väljakule protestima minna kümned tuhanded noored.Foto: AFP / Scanpix
Brittide rahvahääletusel väljendatud soov Euroopa Liidust lahkuda ei tähenda kohest lahutust. Londoni seisukoht on, et lahkumisavaldus esitatakse sobival ajal, kuid mitte enne oktoobrit, kui konservatiivid valivad endale uue juhi, kellest saab ka uus peaminister. Brüsselis avaldas anonüümsust palunud kõrge diplomaat arvamust, et välistatud ei ole Brexiti ärajäämine.

Brexiti ehk Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise pooldajate võit 23. juuni rahvahääletusel oli ootamatu, sest avaliku arvamuse küsitluste tulemused lubasid üldjuhul teistsugust tulemust. Nüüd tuleb aga selle tulemusega elada ja otsustada, mis saab edasi.

Britid vajutavad hoolsalt pidurit

Samal teemal

Rahvahääletuse algataja, Suurbritannia peaminister David Cameron tundis end 24. juuni hommikul ilmselgelt ebamugavalt, kui tal tuli tunnistada Brexiti toetajate võitu. Ta teatas küll oma tagasiastumisest, kuid see juhtub alles oktoobris, kui konservatiivid on valinud uue parteijuhi, kellest saab ka peaminister.

Cameron rõhutas, et ametliku lahkumisavalduse esitamise aeg jääb uue valitsuse otsustada. Sellega lükkas praegune peaminister lahutusprotsessi alguse vähemalt neli kuud edasi.

Cameroni käitumine pahandas Euroopa Komisjoni presidenti Jean-Claude Junckerit ja Euroopa Parlamendi presidenti Martin Schulzi, kes nõudsid, et Suurbritannia peaminister võtku täna Brüsselis algavale Euroopa Liidu kahepäevasele tippkohtumisele lahkumisavaldus kaasa.

Üsna varsti aga mõisteti, et ultimaatumite esitamine ei ole just kõige õigem lähenemine ja eilseks olid kired maha rahunenud.

Oma panuse selleks andis Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kes kriisimänedžerina pidas nädalavahetusel lugematu arvu telefonikõnesid ja kutsus eilseks Berliini Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski, Prantsuse presidendi Francois Hollande’i ja Itaalia peaministri Matteo Renzi.

Merkel selgitas enne täna õhtul Brüsselis algavat Euroopa Liidu korralist tippkohtumist, et rutakad lahkumiskõnelused ja võimalik kättemaks ei ole kellegi huvides. Samuti ei ole alust kõnelustel inetult käituda.

Angela Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert ütles, et Saksamaa valitsus ei plaani kaua passida ja ootab Suurbritannia valitsuselt kiiret selgust edasistes sammudes.

Nädalavahetusel varjus olnud Suurbritannia rahandusminister George Osborne kordas eile taas, et ametlik lahkumisavaldus esitatakse alles siis, kui riik on saanud uue peaministri. See tähendab, et enne oktoobrit ei hakka midagi juhtuma.

Ka üks Brexiti toetajate juhtfiguure, eelmine Londoni linnapea Boris Johnson oli ajalehes Daily Telegraph avaldatud artiklis seda meelt, et kiiret ei ole kuskile.

Eile kohtus ta ka ajakirjanikega ja püüdis Euroopat rahustada, öeldes, et Euroopa Liidu kodanike õigused jäävad ka edaspidi Suurbritannias kaitstuks ja sedasama saab öelda ka Euroopa Liidus elavate brittide õiguste kohta.

Kui Eesti suursaadik ja alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas arvas eile Päevalehes avaldatud intervjuus, et brittide jäämine Euroopa Liitu on nii vähetõenäoline, et sel pole mõtet pikemalt peatuda, siis mitu Saksamaa meediaväljaannet tsiteerisid samal üht nimetuks jääda soovinud kõrget diplomaati, kes ei välistanud võimalust, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust jääb ära.

Ajaleht Bild kirjutas viitega endisele Suurbritannia suursaadikule Peter Torryle, et referendumi tulemused ei ole siduvad ja asja otsustab parlament. Praeguse seisuga ei taha rahvaesindajad rahva tahet tõenäoliselt eirata, kuid mida aeg edasi, seda tugevamaks muutub Brexiti vastaste surve.

Arvestada tuleb sedagi, et eilse seisuga oli juba ligemale neli miljonit inimest allkirjastanud veebis petitsiooni, mis nõuab kordusreferendumi korraldamist ja parlamendi võimuses on uue referendumi väljakuulutamine.

Kui Brexit tuleb, siis alles 2019. aastal

Suurbritannia endine asepeaminister lord Michel Heseltine ütles aga eile BBCle, et tema veendumuse kohaselt ei anna lahkumisläbirääkimised Euroopa Liiduga häid tulemusi ning parlament lihtsalt ei aktsepti neid.

Sel juhul pandaks lahkumisläbirääkimiste tulemused rahvahääletusele ja nende tagasilükkamise korral jääks Suurbritannia endiselt Euroopa Liitu.

Kui aga lahkumiskõnelused peaks sügisel algama, siis nende kestuseks on ette nähtud vähemalt kaks aastat. Brexit saabub siis näiteks 1. jaanuaril 2019. Niisuguse tähtaja pakkus välja Brexiti pooldajana tuntud endine kaitseminister Liam Fox.

Pall on praegu aga igal juhul Suurbritannia valitsuse käes, sest alles ametliku lahkumisavalduse esitamise järel saavad alata lahkumisläbirääkimised.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee