MURTUD: Mati jalutab raskel sammul suure maantee äärest metsatuka poole, et näidata, kus tema poeg eluga hüvasti jättis. Foto: Teet Malsroos
Kristiina Tilk 27. juuni 2016 06:00
Isa: sellist asja ei saa andeks anda, ükski sõna ei vähenda valu.

Isa: sellist asja ei saa andeks anda, ükski sõna ei vähenda valu.

"Jah, ma vihkan neid inimesi. Vihkan, sest mu poja tapja astub vanglast välja ja tema elu läheb edasi. Minu lapsega tehtu on aga lõplik, tema enam koju ei tule. Meie kannatused on eluaegsed," ei varja isa tundeid, mis valdavad teda, teades, et õige pea pääseb vabadusse kümne aasta eest tema noorima poja mõrvanud mees.

2006. aasta kevadel pidi Pärnu-Jaagupis elavate Mati ja Dagmari kolmest pojast noorim, 16aastane Sven, lõpetama põhikooli. Rõõmus ootusärevus pöördus aga trööstituks kurbuseks õhtul, kui poeg lubatud ajaks koju ei ilmunud. "Minu süda aimas kohe, et midagi halba on juhtunud. Raske tunne oli. Sven andis alati teada, kus ta on. Tal polnud kombeks ära kaduda, meie vahel oli täielik usaldus," lausub Mati vaikselt ja pakub, et võiksime ühest metsatukast läbi astuda.

Edasi lugemiseks:

Kommentaarid  (95)

Ema 3. juuli 2016 15:50
Mis pealkiri see selline on? Mõrvar saab vabaks, kuidas edasi elada? Täpselt samamoodi, nagu kõik ülejäänud ohvrid! Kui pätt on oma karistuse ärakandnud, on ju loogiline, et ta vabaks saab, meeldigu see teistele või mitte! Sitsis küll pikalt, terve 10 aastat. Muidu antakse tingimisi või mõned kuud, siin aga sai mõrvar täie-rauaga. !0 a. möödas, peaks juba nagu ülesaadud olema sellest õudukast. Lugu on traagiline, kuid elu läheb edasi, milleks ripute 12 küünega kinni minevikus, laske poiss vabaks ja saage ise ka vabaks kogu sellest tragöödiast! Kui palju inimesi maailmas on jäänud oma lähedasi leiinama, nad leinavad vaikselt, ilma meedia kärata...ilma tähelepanu otsimata...Rahu meile!
mõrvarite 28. juuni 2016 23:17
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS