Kui Õhtuleht koos fotograafiga Tallinna lennujaama jõuab, on oranžides vestides tööbrigaad juba spartaliku distsipliiniga üles rivistunud. Relvadeks traktor ja vints, kaitseks kiiver ja kindad. Pingul närvidega mehed on valmis kiirreageerijatena asfalti ründama. Neil on aega viis tundi, et neli rida asfaldisse valatud navigatsioonitulesid välja puurida. Suitsugi ei jõua sel ajal teha.

Kui presidendid muiste sõidame autoga otse lennujaama pääsla P1 treppi. Meid juba oodatakse. On neljapäeva öö vastu reedet, südaöö, vihma enam ei saja ja taevas kõõritab kasvav kuu.

Õhtu eelviimane lend maandub väikse vuhinaga ning kaob pääsla ja angaaride taha. Meie saame lennujaama külalise staatust tähistava erk­rohelise helkurvesti ja rinnamärgi.