Repliik

Jüri Toomepuu | Vihane kõne riigikogu küüditamisavaldust mittetoetanutele (36)

Jüri Toomepuu, erusõjaväelane, 20. juuni 2016, 19:00
 TEET MALSROOS
Eesti ajakirjandus lausa kubiseb kirjutistest, mis taunivad vihakõnet ja vihkamist. Kirjutajad propageerivad piiramatut sallimist ja arusaamist kõigist ja kõigest, mis paljudele vähem arusaajatele ja sallivatele on vastumeelne. Erilise põlguse reserveerivad nad Eesti rahvuslastele. Sotside juht Jevgeni Ossinovski kinnitab näiteks, et rahvusriik olevat „ohtlik ja ebainimlik düstoopia“.

Vihakõne ja vihkajate taunijatele meeldib millegipärast ennast väga vihaselt väljendada. Kui Ossinovski kirjeldab rahvuslaste väljaütlemisi „ksenofoobse oksena“, siis võib see Eesti rahvuslastele ja eestlastele üldiselt näida hoopis estofoobse sallimatuse ja vihkamisena.

Samal teemal

Küllap ongi inimlik ja arusaadav, et inimeste tunded ja suhtumine ulatuvad piiramatust armastusest karmi vihkamiseni. Kõik suuremad usud – inimkonna moraalsed juhendajad – manitsevad inimesi armastama, aga käsivad ka surmapattu langenuid hävitada.

Ka kõige sallivamatel inimestel on tulenevalt nende loomupärasest elu ja geenide edasikandmise instinktist põhjust oma surmavaenlasi vihata ja nende vastu, kui vajalik, ka relvaga võidelda.

Iseseisev Eesti Vabariik sündis ja elas sellepärast, et ta hälli tõttasid kaitsma eestlaste muistetele kangelastele väärilised järeltulijad. Mis tegi nad võitjaks, oli unistus ja mälestus eesti rahva pärandist, kõigest sellest, millest sündis Eesti. Mis tegi nad võitjaks oli veendumus, et kätte on jõudnud aeg, mis nõuab ohvrimeelsust ja sangarlikkust. Mis tegi nad võitjaks oli ka arusaam, et paljudel nendel on antud aeg oma kodumaa eest surra, aga et võitu ja vabadust saab väike rahvas lunastada ainult erakordse tubliduse ja vaprusega. Nad võitlesid ja nad võitsid.

Nii hästi eestlastel kui ka paljudel teistel rahvastel on põhjust vihata võõraid vallutajaid, eesti rahva hävitajaid, piinajaid, küüditajaid. Juutidel on täielik õigus vihata oma rahva hävitajaid. Nad on suutnud muuta holokausti eitamise peaaegu kõikjal talumatuks, paljudes riikides seadusevastaseks. Meil pole kahjuks niipalju võimu, et me saaksime teha eesti rahva kannatused, okupatsiooni ja küüditamise rahvusvaheliseks kuriteoks, aga meil on täielik õigus nende kuritegude sooritajaid vihata.

Meenutame, mälestame ja tõotame, nagu manitses meid meie suurlaulik Marie Under oma 1954. aastal avaldatud poeemi „Mälestus ja tõotus“ viimases salmis:

Meilt palju võetud – siiski meile jäi

me uhkus, au ja viha: seiskem püsti päi!

36 KOMMENTAARI

n
22. juuni 2016, 11:39
Nüüd küüditatakse eestlased väljamaale ja neegrid asemele nagu ameerikas kombeks ja palju on siin vaesuses ja viletsuses elu kaotnud,arvestuste kohaselt on taasiseseisvumise järel viletsate olude tõttu elu kaotanud 60000 noort inimest.
m
mari 22. juuni 2016, 09:37
Jah. Mina ka ei saa aru, kuidas praegusel ajal püütakse minevikus juhtunut pisendada. Praegu viiekümneste põlvkond on veel ise tagajärgi reaalselt taj...
(loe edasi)
Loe kõiki (36)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee