Neid, kes kohe ilmselt ei oskagi istungitelt puududa, on sel poolaastal (11. jaanuarist 16. juunini 2016) saadikute hulgas eelnevaga võrreldes üle kahe korra rohkem ehk siis 11 ning need tublid rahvaesindajad olgu siin ka nimeliselt ära märgitud: Krista Aru (Vabaerakonna fraktsioon, EVE), Enn Eesmaa (Keskerakonna fraktsioon, KE), Jüri Jaanson (Reformierakonna fraktsioon, RE), Meelis Mälberg (RE), Eiki Nestor (Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, SDE), Priit Sibul (Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, IRL), Märt Sults (KE), Aivar Sõerd (RE), Artur Talvik (EVE), Tarmo Tamm (KE), Viktor Vassiljev (KE). Neid ühtteistkümmet ei tõmmanud välislähetused, haigevoodi ega muud seaduslikud kõrvaltegevused. 71-l sel aastal toimunud riigikogu istungil olid nad kenasti kohal olenemata ilmast ja iseloomust.

Kui veel eelmise aasta lõpus sai riigikogu kodulehel ülevaatlikke tabeleid lahti klikkides hõlpsasti võrrelda, kui palju üks või teine saadik oma ametis riigikogu suures saalis sõna on võtnud, siis nüüd on kodulehe kasutamine tehtud mõnevõrra mängulisemaks ja saadikukesksemaks. Kui soovite teada, mitme sõnavõtuga on saadik üles astunud, mitu küsimust esitanud, tarvitseb vaid riigikogu liikmete loendist lahti klikkida teid huvitava saadiku näopildiga varustatud personaalne kaust ja palun… Saadiku jutukuse ja töökuse vahele ei maksa siiski panna võrdusmärki. Iga rahvaesindaja suust välja lipsanud mõtestatud häälitsus, mida on peetud vajalikuks registreerida, pole ju tingimusteta võrreldav mõne teise kolleegi ainukordse vaimusähvatusega.

Riigikogu esimees või aseesimees annab istungit juhtides lahkelt sõna pea kõigile soovi avaldanud saadikutele, kasvatades samal ajal tõhusalt oma sõnavõttude arvnäitajaid: "Jüri Adams, palun… Raivo Aeg, palun… lülitage mikrofon sisse!"

Ja ongi taas kolm sõnavõttu juba kogutud tuhandetele lisandunud. Sõnavõtjate edetabelisse riigikogu juhtkonda lülitada ei tasu, poleks lihtsalt aus. Aseesimees Jüri Ratasel (KE) oli neljapäeva hommikuse seisuga kirjas 10 209 sõnavõttu. Aseesimees Helir-Valdor Seederil (IRL) 3 664. Nende ülemusel Eiki Nestoril on ette näidata 8 355 sõnavõttu.

"Oli palju sõnu, kuid vähe emotsioone."

Teema lõpetuseks sobiks siia veel kaks lõiku Vabaerakonna fraktsiooni liikme Krista Aru Facebookis avaldatud mõtisklusest.

…Minu käest on palju küsitud, miks ma nii loll olen ja saalis istun. Ülekannet võib ju jälgida ka oma töötoast (igas toas on televiisor, millest on näha kõik, mis suures saalis toimub), igati mugavam ja mõnusam. See võib ju õige olla, aga mulle tundub ausam ja õiglasem ka oma valijate ees, et ma olen saalis, esitan küsimusi, avaldan arvamust. Mitte aga ei jookse saali vaid selleks, et nupule vajutada…

…Kui ma lõppenud nädala hilisõhtutel Toompealt alla kõndisin, oligi mul igal õhtul kõige rohkem kahju just sellest, et päev oli läbi, aga selles päevas polnud olnud intelligentset väitlust, elegantset vastasseisu ega ideede kirge. Oli palju sõnu, kuid vähe emotsioone. Ja kuigi paberi järgi oli tulemas üks sisukas nädal, sai sellest vaid mitu korralikku protokolli. Aga et ma olen usku, tahtmist, julgust ja kirge tööelus ikkagi näinud, et kohtan ka praegu inimesi, kelles on sädelevat vaimu, avarat hinge ja sooja südant, usun, et tänase päeva korralikule hallile keskpärasusele tuleb lõpp. Ainult millal?

Suurimad puudujad nn muudel põhjustel, jättes kõrvale välislähetused ja haiguspäevad.

Martin Repinski (KE) – 13 päeva

Martin Kukk (RE) – 12…

Deniss Boroditš (RE) – 11…

Anneli Ott (KE) – 1 1…

Kaks saadikut leidsid kümnel päeval muid põhjusi, et Toompeale tulemata jätta.

Riigikogu istungitest osavõtu statistikas tähistatakse neid päevi musta värviga. Selle värvivalikuga ei soovita heita vähimatki kahtlusevarju muul põhjusel puudujatele kui rahvaesindajatele. Kõik musta märgi saanud saadikud on oma oodatud või ootamatutest ametialastest äraolekutest riigikogu kantseleiametnikke õigel ajal teavitanud ning sellega peaks kõik korras olema. Veidi segasem lugu on aga saadikutega, kes pole käinud välislähetuses, pole olnud hädas tervisega ning pole viitsinud üldse mingeid puudumisi selgitavaid põhjusi välja mõelda. Sellised põhjuseta puudutud päevad märgitakse osavõtustatistikasse halli värviga ning seda karva riiklikku tähelepanu on lõppeval poolaastal pälvinud tubli tosin rahvaesindajat ehk siis rohkem kui 10% meie parlamendi koosseisust. Kuna varemgi on täheldatud, et pärast meeldetuletusi püüavad hajameelsed riigikogu liikmed oma halle tabelipäevi tagantjärele esitatud muude põhjustega mustaks võõbata, siis halastagem neile kaheksale mehele ja neljale naisele. Jäägu nad pealegi sel korral nimeliselt mainimata!

Riigikogu suurimad suupruukijad

Tarmo Tamm (KE) – 1265 sõnavõttu

Kadri Simson (KE) – 1141…

Mihhail Stalnuhhin (KE) – 1141…

Valeri Korb (KE) – 920…

Mailis Reps (KE) – 824…

See on puhtalt Keskerakonna fraktsiooni ala ning teistel erakondadel pole siin eriti midagi teha. Kõige kidakeelsematena paistavad silma aga Reformierakonna fraktsiooni liikmed. Endine ettevõtlusminister Anne Sulling on selle koosseisu ajal kirja saanud üheksa sõnavõttu, tema erakonnakaaslane Eerik-Niiles Kross aga kümme. Kas vaikimine on alati kuld ja rääkimine hõbe või hoopis vastupidi, otsustage ise.

XIII riigikogu suurimad puudujad 2016. aasta jaanuarist juunini

Marko Mihkelson (IRL) – 25 puudutud istungit 71st

Marianne Mikko (SDE) – 17…

Mailis Reps (KE) – 16…

Kalle Palling (RE) – 16…

Seitse saadikut on puudunud 15 istungilt.

Selles kategoorias äramärgitute lohutuseks tuleb öelda, et kõik neli säilitaksid oma tabelikoha, kui reastada nad välislähetuses viibitud päevade hulga järgi. Varemgi kolleegidest reisimeestele-naistele kandu näidanud Mihkelson tegi oma tulemuse ära ning sai sel korral kirja 20 lähetuspäeva. Teiseks tulnud Mikko jäi talle alla viie päevaga, Reps kuue, Palling üheksaga.