KATKINE PERE: Kristjan ja Mairit Vabaduse väljakul maskotiga. Näiliselt justkui kaks toredat lapsevanemat, aga reaalsus on teine ja mõlemat võib oodata vanglakaristus. (Facebook)

Noor mees ja tema naine astuvad kohtu ette, sest nad peksid oma viiekuuse lapse invaliidiks. Kuid lapse ema ei paista juhtunu pärast just ülemäära löödud olevat.

Teisipäeva ennelõunal kõnnib Marit (32) koos sõbraga Liivalaia kohtumaja suunas. Sõber rüüpab purgist õlut. Pöördun Mariti poole: "Ehk oleksite nõus veidi rääkima, mis ikkagi juhtus?"

"Mul on kiire," ütleb naine ja pistab jooksu. Algamas on kohtuistung, kus arutatakse seda, miks ja kuidas tema ja ta elukaaslane Kristjan (35) oma viiekuust last nii halvasti kohtlesid, et tolle elu on igaveseks rikutud.

Kristjan viibib vahi all. Süüdistuse järgi põhjustas ta eelmisel suvel oma tol ajal viiekuusele lapsele tervisekahjustusi [lõi ja sakutas], mille tagajärjel on laps invaliidistunud.

Maritit süüdistatakse lapse järjepidevas hooletusse jätmises. Lisaks süüdistatakse mõlemaid oma teise ühise lapse korduvas kehalises väärkohtlemises. Istungid jätkuvad tuleval nädalal.

Vanematelt on mõlema lapse hooldusõigus ära võetud. Eestkosteasutuseks on kohalik omavalitsus.

Telesaade "Pealtnägija" on kajastanud, et Marit ja Kristjan tegelikult teist last ei tahtnudki, kuigi esimene oli soovitud. Tundub, et lastest ilmajäämine Maritit eriti ei morjenda. Tema Facebooki konto on täis erinevaid pilte ja ta jagab kõikvõimalikke linke lõbusatele videotele.

Naine annab pidevalt tuttavatele märku, millega parasjagu tegeleb. "Siin olen mina," postitas ta näiteks kolmapäeva hilisõhtul, et on Kalamaja piirkonnas. Järgmisel hommikul pidi ta taas kohtusaalis olema.

Kristjan ja Marit on näide tüüpjuhtumist, kus vanemad on üpris madala haridustasemega, teevad lihttööd ning nende sotsiaalsed oskused on nõrgad.

Kas vastavad tõele stereotüübid, et just kehvema järje peal olevate vanemate peres esineb vägivalda rohkem? Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna juhtivuurija Merle Randla sõnul näitavad hiljutisemad tema menetluses olnud juhtumid, et vägivalda esineb rohkem vanematel, kes on sotsiaalselt nõrgemate oskustega või on probleemsed pered ühel või teisel moel katkised.

Murelikuks teeb Randla sõnul aga see, kui vägivald kandub põlvest põlve edasi – kui laps kasvab üles pereringis, kus vägivald on igapäevane, siis on paraku suurem tõenäosus, et ta võtab ka ise sarnased kasvatusmeetodid omaks, sest sellist käitumist on ta näinud ja kogenud.

Ent loomulikult ei tähenda see, et kõigist vägivalda kogenud lastest ise vägivallatsejad saavad.

On ka juhtumeid, kus üks probleem asendub teisega. Näiteks peksis üks mees oma elukaaslase kolme last. Sellest andsid politseile teada naabrid ning kasuisa võeti kinni ja talle määrati vanglakaristus.

Lapsed jäid ema juurde elama ning nüüd kolis sisse noorima lapse bioloogiline isa. Ka tema lasi käed käiku, aga õnneks jõudis ka see info politseini ja praegu on pooleli kriminaalmenetlus. Nüüdseks on emalt hooldusõigus ära võetud, sest ka tema vägivallatses lastega.

Randla lisab, et selles peres ei saanud vägivallatsemist alkoholi süüks ajada, sest emal sellega probleeme ei olnud. Ta lihtsalt ei osanud teisiti. Põhjuseks polnud see, et vanemad joovad ehk alkohol pole alati peamine ettekääne, mis vägivalda justkui esile kutsuks.

Jaga artiklit

16 kommentaari

K
Kristiina  /   22:26, 18. juuni 2016
Lapse väärkohtlejate häbipost kaalub üles lase huvid kui tegu imikuga. Ka invaliidistunud laps peab mõistma,et tema ei pea midagi häbenema ja kiusajad on lollid. Lihtsam o muidugi peita need lapsed kui teha selgitustööd koolides,lasteaedades. See pole aga õige lähenemine. Samuti tuleks lapsed ära võtta,et dilemma väiksem oleks.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis