Maailm

Clinton või Trump: kes saab presidendiks? (22)

Allan Espenberg, 18. juuni 2016, 06:00
KES KEDA?: USA järgmine president selgub Hillary Clintoni ja Donald Trumpi duellist. Pildil on kunstnik John Kettman kasutanud presidendikandidaatide kujutamiseks dekoratiivkõrvitsaid. Foto: Reuters / Scanpix
Kui siiani käisid Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel nn eeljooksud, siis nüüd on jõutud finaali. Konkurentsi on jäänud kaks põhikandidaati – demokraat Hillary Clinton ja vabariiklasi esindav

Donald Trump, kellest üks peab 8. novembril võitma. Kuid kes?

Praegu on mõlema kandidaadi võiduvõimalused enam-vähem võrdsed. Tõsi, Trump jääb avaliku arvamuse küsitluste tulemuste põhjal Clintonile küll pisut alla, kuid valimisteni on ligi viis kuud aega ja nii võibki veel kõike juhtuda. Mängu võib sekkuda isegi mõni uus kandidaat.

Trumpi teekond oli Clintoni omast kurnavam

Viimased neli-viis kuud olid täidetud eelvalimistega, et välja selekteerida riigi kahe põhipartei kaks kõige populaarsemat inimest, kel oleks enim šansse saada valituks presidendiks.

Nüüd on selle ülesandega õnnelikult hakkama saadud ja enam kui 20 alustanud mehest-naisest on kaks välja valitud.

Tuleb igati tunnustada

Donald Trumpi, kes suutis põrmustada kõik vastaskandidaadid. Aga neid mehi ja naisi, keda oli vaja mutta tampida, oli tervelt 16. Üksteise järel hakkasid presidendiks pürgijad välja kukkuma, tunnistades vastu tahtmist Trumpi võimsust ja tugevust.

Trump jätkas aga nagu buldooser eesmärgi poole liikumist. Ja ehkki tal oli palju rivaale, suutis ta peaaegu kõigil eelvalimistel puhta töö teha: alates aprilli keskpaigast ei kaotanud ta ühtki eelvalimist.

Kuigi paljud kommentaatorid ja eksperdid (ka Eestis) nägid Trumpis üksnes klouni, irvitasid tema üle ja olid kindlad, et ta lahkub mingil ajal häbistatult presidendimaratonilt ja loovutab konkureerimise elukutselistele poliitikutele, ei juhtunud seda siiski.

Näiliselt hoopis lihtsam ülesanne seisis Clintoni ees, sest talle pakkusid konkurentsi vaid viis vastast. Sellele vaatamata kujunes just tema teekond presidendikandidaadiks tunduvalt keerulisemaks, pingelisemaks ja ka pikemaks, sest konkurendid ei tahtnud talle alla jääda.

Viimase vastaskandidaadina võitlustulle jäänud Bernie Sanders ei loobunud samuti ja püüdis kuni viimase hetkeni Clintonist jagu saada. Selle nädala teisipäeval toimusid demokraatide viimased eelvalimised (Washingtonis), kuid need ei muutnud jõudude asetuses enam midagi.

Kuigi presidendikandidaadid kinnitatakse ametlikult parteide kongressidel juulikuus, on see puhas formaalsus, sest nii Trump kui ka Clinton on enda selja taha saanud sellise hulga delegaate, et nende põrumine kongressil poleks lihtsalt võimalik.

Pearõhk on pandud solvangutele

Trump pole Clintonist midagi head arvanud ja Clintongi ei pea Trumpist eriti lugu. Viimasel ajal on nendevahelised hõõrumised jõudnud uuele tasemele, kus teineteist püütakse igal viisil solvata, ärritada ja üles kütta. Halvastiütlemised ja vastastikused süüdistamised on kujunenud peaaegu igapäevaseks nähtuseks.

Trump on nimetanud Clintoni osalemist presidendivalimistel häbiks kogu riigile. Samuti on ta rääkinud, et tegelikult on endise esileedi koht hoopis trellide taga, sest ta on kurjategija.

Tõepoolest, ametlikud süüdistused riigisaladuse väljalobisemise eest on Clintonil praegu veel alles. Kui ta jääbki süüdi, võib ta sattuda koguni viieks aastaks vanglasse. "Et praegune võim lubab tal valimiskampaanias kaasa lüüa, on häbi Ühendriikidele ja kogu meie rahvale," teatas Trump.

Clintoni kinnitusel oleksid Venemaa, Hiina, Iraan ja veel mõni riik väga õnnelikud, kui USAs saaks võimule selline president (s.o Trump), kes suudaks riigi lammutada. Clinton on veel öelnud, et Venemaa president Vladimir Putin õgib sellise tüübi nagu Trump lõunaeineks lihtsalt ära.

Clintonil on palju luukeresid kapis, kuid peale selle on tal veskikivina kaelas veel ekspresidendist abikaasa Bill Clintoni minevik, kelle ametiajast on pärit mitmeid magusaid skandaale.

Loomulikult pole Trump jätnud neidki tähelepanuta. Nii on ta meenutanud ekspresidendi seksiseiklusi ja rääkinud naistest, kes on teda süüdistanud seksuaalses ahistamises.

Veel on Trump nimetanud Clintonit valevorstiks, ebakompetentsuse etaloniks, süüdistanud teda varem valmis kirjutatud kõnede kasutamises jne.

Samuti on kuuldusi, nagu oleks Hillary ja Bill Clintoni fond saanud välisriikide valitsustelt – Saudi Araabialt ja veel mõnelt Lähis-Ida monarhialt – väga suuri rahasummasid.

See on veel üks teema, mida Trump võib edasi arendada. "Clintonid on muutnud isikliku rikastumise poliitika tõeliseks kunstiks," ütles Trump.

Clinton omakorda on väitnud, et Trumpil on erakordselt vastik iseloom, tema mõtted on totrad ja ohtlikud, tema trump on tühjad sõnad ja otsene vale, tal puudub igasugune poliitiline kogemus, ta ei saaks presidendiametis hakkama, moslemivastasuse tõttu on temast saanud terroristide värbaja jne.

Clinton on ka teatanud, et Trump annab halba eeskuju, kui ässitab inimesi vägivallale ja korrarikkumistele. Clintoni veendumusel ei tohiks mingil tingimusel anda Trumpile tuumarelvakoode, sest ta võib alustada sõda juba siis, kui keegi peaks teda isiklikult solvama.

Milliseid üllatusi pakub valimismaraton edaspidi, ei oska keegi loomulikult öelda. Kuid üks paistab kindel olevat: mõlemad kandidaadid ei hoidu teineteist süüdistamast ja teineteise ebaeetilisi tegusid ei kavatseta varjata.

Teisalt – eks näis, kui kaua sellega tegeldakse, sest halvustamisteemad võivad mingil ajal lihtsalt otsa saada ja vanade süüdistuste pidev kordamine ei jäta head muljet.

Lahenduseks on vaja kompromisse

Vabariikliku Partei ja selle juhtkonna saatus sõltub täielikult Trumpi edust või ebaedust 8. novembri valimistel. Kui Trump jääks valimistel Clintonile alla ja vabariiklased peaksid kaotama kohti parlamendis, siis võib partei sattuda väga raskesse olukorda. On räägitud isegi katastroofist.

Trumpi võidu korral aga võiksid siseparteilised pinged leevenduda, sest võitjate üle ju kohut ei mõisteta. Seetõttu on parteile kasulikum koondada kõik jõud Trumpi seljataha, et demokraatidele ära teha.

Kuigi parteieliit ei salli Trumpi, tuleb tal iseenda heaolu ja partei õnne nimel see vihatunne maha suruda. Tõeline valimiskampaania algabki alles nüüd ja reeglidki on mõnevõrra teistsugused.

Parteijuhid loodavad, et nendepoolse toetuse eest leevendab Trump veidi oma seisukohti ega nõua enam migrantide riigist väljasaatmist või müüri ehitamist Mehhiko piirile.

Samas on õhus teistsugunegi võimalus: Trump on kogenud, et tema senise edu taga on radikaalsed väljaütlemised ja seetõttu võib ta seda käremeelsust veelgi suurendada. Trumpi võit 8. novembri valimistel sõltub paljuski sellest, kas tema ja parteieliit suudavad saavutada mõlemat poolt rahuldava kompromissi.

Clintoni olukord on selles mõttes võib-olla veidi kergem ja selgem. Kuid probleeme või tagasilööke võib ikkagi tekkida. Kõige suuremat muret valmistas Clintonile loomulikult Bernie Sandersi jonn, kes ei tahtnud kuidagi kõrvale astuda ja tema ülemvõimu tunnistada.

Bernie SandersFoto: Reuters / Scanpix

Samas on Sandersi seljataga suur hulk toetajaid ja isegi tema populaarsus kogu riigis on veidi kõrgem kui Clintonil. Demokraatliku Partei ühtsus sõltub samuti kompromissist, seekord siis Clintoni ja Sandersi vahel. Demokraatidel on seda tõenäoliselt kergem saavutada kui vabariiklastel.

Kuid kes saab lõpuks uueks presidendiks, seda ei oska ennustada isegi kõige andekamad eksperdid.

Täpsemalt võib prognoose teha Clintoni ja Trumpi šansside kohta presidendivalimistel alles juuli lõpus-augusti alguses, kui parteide kongressid on peetud, presidendikandidaadid kinnitatud, asepresidendikandidaadid valitud, ametlike debattide ajad kindlaks määratud ja võib-olla isegi kompromisse sõlmitud.

Kes saab asepresidendiks?

Nüüd, kui USA presidendikandidaatide suhtes on kõik enam-vähem selge, peavad Trump ja Clinton valima endale partneri (s.t asepresidendikandidaadi), kellega koos valimisvõitu ründama minna.

Kuigi Trump on väga sageli rääkinud naiste kohta inetusi, neid solvanud ja n-ö paika pannud, pole sugugi võimatu, et ta võib valida asepresidendikandidaadiks naise. Tavaliselt pole Trump solvanud naisi üldiselt, vaid kedagi konkreetset, kes on talle mingil põhjusel hambusse jäänud.

Aga selliseid naisi, kes on püüdnud end Trumpi peal välja elada, on Ameerikas piisavalt – sestap on ka tema väljaütlemised konkreetsete naiste kohta olnud üsna räiged.

Sellele vaatamata võib Trump valida asepresidendikandidaadiks sellise naise, kes ei käi talle närvidele ega püüa teda igal võimalikul ja võimatul juhul halvustada.

Veel sobiks Trumpi partneriks mõni noorem ja mõõdukam poliitik, kas või keegi nendest, kellest ta eelvalimistel jagu sai: Ted Cruz, Marco Rubio või keegi kolmas.

Clinton võib valida asepresidendikandidaadiks talle eelvalimistel tugevat konkurentsi osutanud Bernie Sandersi. Eksperdid on üsna veendunud, et Clintoni ja Sandersi duett on novembrivalimistel võitmatu ja isegi Trump ei suudaks oma võimalike üllatamistega seda väärata.

Kelle Trump asepresidendikandidaadiks valib, ongi praegu üks suuremaid intriige. Arvatavasti Clinton ei suuda oma asepresidendikandidaadiga üllatada, kuid Trump võib seda küll teha.

Presidendikandidaadid ja Orlando veresaun

Kuna nii Clinton kui ka Trump on kajastanud kõiki tähtsamaid sündmusi USAs ja maailmas, siis ei jäänud tähelepanuta äsjane veresaun Orlandoski. Mõlemad nimetasid massimõrva jubedaks kuriteoks, kuid edasi läksid nende arvamused lahku.

VALGED ROOSID: USA president Barack Obama ja asepresident Joe Biden mälestasid neljapäeval Orlandos veresauna 49 ohvrit 49 valge roosiga.Foto: AFP / Scanpix

Kui Clinton väljendus mittemidagiütlevate sõnadega, siis Trump teatas otsekoheselt, et kuna Hillary ei suuda terroriaktiga seoses välja öelda sõnu radikaalne islamistlik terrorism, siis peaks ta presidendikampaaniast taanduma, aga Obama võiks üldse ametist tagasi astuda, sest ta ei suutnud seda sündmust ära hoida ja temagi ei taha rääkida radikaalsest islamist.

Samuti kutsus Trump üles keelama moslemitel USAsse sisenemise, sest Orlando juhtum on tema meelest alles võimsa terrorisõja algus. Clinton aga teatas soovist hakata piirama ameeriklaste ligipääsu tulirelvadele.

Orlandoga sarnastel tragöödiatel on komme poliitikute populaarsust suurendada, sest nad saavad väljendada oma nördimust ja pakkuda välja lahendusteid. Kõik see aga meeldib rahvale, kui nende eest kas või näiliselt hoolitsetakse.

Näiteks Trump on varemgi avaldanud vastuseisu moslemite kogukonna suurenemisele USAs ning nüüd nähakse, et tal oligi õigus. Clinton on aga alati rääkinud tulirelvade leviku piiramisest – ja temalgi on olnud õigus.

Orlando terroriakt võib suuresti mõjutada presidendivalimiste kulgu ja tulemusi. Vabariiklased on juba ammu rääkinud, et USA demokraatide valitsus on võimetu võitlema terroristlike rühmitustega, esijoones Islamiriigiga.

Seetõttu on iga selline veresaun Trumpile igati kasulik. Kuna Orlandos leidis aset suurim terroriakt pärast 11. septembrit, siis tõestab see kaudselt, et Obama (s.o demokraatide) poliitika on läbi kukkunud.

Samal teemal

29. juuni 2016, 06:00
Skandaalne raamat: Bill Clintoni valitsemisajal sai Valgest Majast ropp narko- ja seksiurgas
13. juuni 2016, 07:41
Trump rakendas Orlando veresauna enda kampaaniavankri ette
9. juuni 2016, 21:21
Obama kiitis Clintoni presidendiks kandideerimise heaks
8. juuni 2016, 07:41
Clinton kuulutas end presidendikandidaadiks: see on ajalooline hetk naiste jaoks!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee