Foto: Teet Malsroos
Andra Nõlvak 16. juuni 2016 12:01
Teisipäeval jätsid riigikogu küüditamisavalduse poolt hääletamata seitse keskerakondlast, nende seas ka Mihhail Stalnuhhin, kes Delfile antud intervjuus põhjendas otsust sooviga, et avalduses mälestataks kõiki rahvusi, mitte ainult eestlasi.

Riigikogu avalduses aga ei räägita mitte rahvustest ega eestlastest vaid Eesti inimestest, mis tähendab kõiki Eestis elavaid inimesi, mitte ainult eestlasi. Kui Eesti märgib riiki, kohta, siis kirjututatakse suur algustäht: Eesti inimesed. Juhul, kui jutt käib aga ainult eestlastest, kasutatakse väikest tähte: eesti (rahvusest) inimesed ehk eestlased. Avalduses oli suure tähega ehk küüditatute all mõeldi kõiki siit küüditatuid, ka venelasi, juute, tatarlasi ja teisi.

Kas tegemist oli keelebarjääriga, et Stalnuhhinile tundus, justkui diskrimineeritakse teisi rahvusi. 

"Jah,  tõenäoliselt. Keelebarjäär on meil põhiseadus komisjonis olemas. Kõik selgitused oma ettepaneku kohta ma seal andsin, aga minust ei saadud aru. Selleks, et inimesed üle Eesti saaksid aru, et jutt on ka neist, peaks neid eraldi mainima - eestlasi, venelasi, juute, tatarlasi ja nii edasi. Ja see on minu seisukoht," selgitas Stalnuhhin Õhtulehele oma seisukohta.

Samal teemal

Kommentaarid  (35)

olen ma pime või? 16. juuni 2016 18:57
See artikkel on alles 7 tundi tagasi avaldatud, aga ÕL pealehelt juba kadunud?
Ei tea miks?
mida ütleb vikipedia 16. juuni 2016 16:47
Mihhail Stalnuhhin lõpetas 1995 Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti filoloogia erialal.
16. juuni 2016 17:08
ostis , rsk ,niikuinii oma lõpudiplomi !
16. juuni 2016 18:59
vauuu
eesti keelt õieti ei valda,
aga lõpetas juba 1995 aastal eesti filoloogia eriala!
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS