Riigikogu avalduses aga ei räägita mitte rahvustest ega eestlastest vaid Eesti inimestest, mis tähendab kõiki Eestis elavaid inimesi, mitte ainult eestlasi. Kui Eesti märgib riiki, kohta, siis kirjututatakse suur algustäht: Eesti inimesed. Juhul, kui jutt käib aga ainult eestlastest, kasutatakse väikest tähte: eesti (rahvusest) inimesed ehk eestlased. Avalduses oli suure tähega ehk küüditatute all mõeldi kõiki siit küüditatuid, ka venelasi, juute, tatarlasi ja teisi.

Kas tegemist oli keelebarjääriga, et Stalnuhhinile tundus, justkui diskrimineeritakse teisi rahvusi. 

"Jah,  tõenäoliselt. Keelebarjäär on meil põhiseadus komisjonis olemas. Kõik selgitused oma ettepaneku kohta ma seal andsin, aga minust ei saadud aru. Selleks, et inimesed üle Eesti saaksid aru, et jutt on ka neist, peaks neid eraldi mainima - eestlasi, venelasi, juute, tatarlasi ja nii edasi. Ja see on minu seisukoht," selgitas Stalnuhhin Õhtulehele oma seisukohta.