Maailm

Saja aasta tagused sündmused varjutavad Saksamaa ja Türgi suhteid (14)

Marika Villa, Berliin, 16. juuni 2016, 06:00
ARMEENLASTE TOETUS: Saksamaa parlament kiitis kaks nädalat tagasi heaks resolutsiooni, milles kuulutatakse kuni 1,5 miljoni armeenlase tapmine Ottomani impeeriumi päevil genotsiidiks. Parlamendihoone juures seisid samal ajal armeenlased, kes avaldasid Saksamaa seadusandjatele toetust. Türgi juhid ajas Saksa parlamendi otsus aga marru. Foto: Reuters / Scanpix
Saksamaa ja Türgi suhted pole enam ammu need, mis nad kunagi olid, eriti pärast hiljuti Liidupäevas vastu võetud Armeenia resolutsiooni, mis ühemõtteliselt nimetas genotsiidiks Ottomani impeeriumis toime pandud armeenlaste kui rahva hävitamise alates 1915. aastast.

"100 aastat salgamist" – oli lugeda kaks nädalat tagasi Liidupäeva (Bundestagi) ees seisnud meeleavaldajate loosungil.

Samal teemal

Kuigi nii Türgi president Recep Tayyip Erdogan kui ka peaminister Binali Yildirim olid eraviisiliselt telefoni teel hoiatanud liidukantsler Angela Merkelit alusetute ja ebaõiglaste poliitiliste hinnangute eest, mis kahe maa vahelisi suhteid kahjustavad, ei mõjutanud need rahvasaadikute hinnangut.

Saksamaa poliitikud on alati näinud suhteid Türgiga pigem headena. Seetõttu tekitas Ankara raevukas reaktsioon paljudes nõutust, kuigi resolutsioon sisaldas mõttelist seost genotsiidi mitte takistanud Saksamaa keisri toetusega Türgile kui sõjaliitlasele.

Varemgi on Erdogani vaenu sisaldavaid kõnesid nii Türgis kui ka Saksamaal taunitud, kuid et Saksa parlamendi türklastest liikmeid ähvardatakse füüsiliselt hävitada, on midagi uut ja näitab teatavat suundumust riigi juhtimises – tagasi Kemali-eelsesse aega, kui 1,5 miljoni kristlase genotsiid võimalik oli.

Türgi juurtega saadikud võeti kaitse alla

Saksamaa politsei on 11 türgi juurtega saadikut ümbritsenud seniks turvameestega, kuni Türgist saabub signaal ähvarduse tühistamise kohta.

Saksamaa Roheliste partei juht Cem Özdemir ei plaani end hirmutada lasta. Teise roheliste poliitiku Özcan Mutlu meelest on enneolematu ja euroopaliku väärtussüsteemiga vastuolus olukord, kus ühe riigi seadusandlikku organit teine riik ähvardab ja selle liikmeid kurjategijateks ja terroristideks nimetab.

Saksa valitsuse migratsioonivolinik, sotsiaaldemokraat Aydan Özuguz ütles, et Saksa türklastele on oluline olla esindatud Bundestagis.

Ta lisas, et ajab poliitikat siinsetele, mitte Türgis elavatele türklastele, kuid nüüd tahtvat Erdogan kogukonda lõhestada.

Saksamaal tõdetakse, et mõrvaähvardustega Bundestagi saadikutele kaugenes Türgi võimalikust Euroopa Liitu astumisest tubli tüki maad.

Alalhoidlike poliitikute hoiatust ei kuulatud

Saksamaa alalhoidlikumad poliitikud olid hoiatanud kolleege oma arvamuse liiga sirge seljaga kaitsmise ja kiire (vaevalt sada aastat on möödas!) otsuse langetamise eest, mis võivat Erdogani pahandada ja viia ta loobuma koostööst Euroopaga põgenike asjus.

Nende meelest ei tohiks Türgit ärritada ka 80 miljonile türklasele Euroopa Liidus viisavabaduse andmisega viivitades. Ikka seetõttu, et Türgi peaks kinni kokkuleppest võtta tagasi illegaalselt Euroopasse sisserännanud.

Erdogani nõuded Euroopa Liidule meenutavad aina enam kriminaalse väljapressimise mudelit: igale järeleandmisele järgneb uus ja veel suurem nõue. Tüüpiline, et samal ajal kaob väljapressitava ees igasugune respekt.

Sündmuste just selline areng oli märgatav, kui Euroopa Liidu parlament sidus viisavabaduse andmise Türgi terrorivastase seaduse muutmisega. Igaüht, kes Erdogani parteid ei toeta, saab selle seadusega kurjategijaks tembeldada, iga kriitiline artikkel ajakirjaniku vanglasse viia.

Karikatuur, kus kaks sõrme moodustavad O, on Erdogani nii raevu ajanud, et ta joonistanu vanglasse heidaks, sest O olevat homode salakeele mark. Seda on kasulik teada igal Türki reisijal.

Väljapressimisele tulnuks algusest peale vastu hakata. Nüüd peab Angela Merkel otsima kompromisse, et türklased siiski Schengeni ruumi viisata saaksid.

Niisugune seisukoht on Suurbritannia rahvahääletuse eel vesi Euroopa Liidust lahkumise pooldajate veskile.

"Vastupidi väljapoole näidatavale karmile hoiakule ilmneb järjest enam, et sakslased on valmis aktseptima kompromisse, et päästa Türgi ja Euroopa Liidu diili," kuulutas organisatsioon Vote Leave, kes kutsub britte Euroopa Liidule ei ütlema.

Teisipäeval astus ametist tagasi Euroopa Liidu suursaadik Türgis, sakslane Hansjörg Haber, kes kohtumisel ajakirjanikega oli pagulasprobleemidest rääkimisel kasutanud Türgi kohta rassistliku värvinguga saksa vanasõna.

Seegi on järjekordne nüanss Saksa-Türgi suhetes. Nende halvenemine kajab vastu kaugemalegi. Märgata on Türgi püüdu taastada suhteid Venemaaga.

Türgi osutab hererode ja namade tapmisele Lõuna-Aafrikas

Kuidas saab tunnistada süüd rahva sihipärases hävitamises, on Saksamaa näidanud, seda küll mitte ilma välissurveta, holokausti ohvrite suhtes.

Pärast Armeenia resolutsiooni vastuvõttu juhtis Türgi sakslaste tähelepanu sellele, et enne nii-öelda armeenlaste genotsiidi, mida Ankaras siiani ametlikult ei tunnistata, korraldasid sakslased genotsiidi Lõuna-Aafrikas praeguse Namiibia territooriumil. 1904.–1908. aastani tapsid Saksa väed seal kuni 90 000 põliselanikku.

Tapatalgutele hinnangu andmine seisab Liidupäevas alles ees, kuid esimesed sammud on tehtud.

Liidupäeva president Norbert Lammert nimetas Saksamaa koloniaalvõimude Namiibias toime pandu genotsiidina tunnustamata jätmist piinlikuks ja mitte õigustatavaks juhtumiks, mis vajab reguleerimist.

Arvatavasti mõistetakse reguleerimise all kompensatsiooni maksmist veel alles jäänud rahvakillule.

14 KOMMENTAARI

m
MATS 16. juuni 2016, 18:19
Saksamaa on oma vigu ning kuritegusid juba ammu tunnistanud. Türgi aga mitte. Isegi praegu, kui möödunud on juba üle sajandi.
N
! 16. juuni 2016, 18:17
Need alalhoidlikud saksa poliitikud soovitasid muidugi Türgi ees koogutada ning naeratada. Ning kui kedagi üldse süüdistada, siis vaid armeenlasi endid. Et mida nad seal paiga peal vahtisid ja lasksid end maha tappa. Sest armeenlaste proteste või sanktsioone ei ole vaja karta.
Loe kõiki (14)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee