Foto: ARNO SAAR
Kaspar Näf, kolumnist Šveitsist 14. juuni 2016 18:08
Šveitslased hääletasid kodanikupalga kehtestamise üle ja lükkasid selle selge enamusega tagasi. Eestis ja mujal raputatakse sellise tulemuse üle pead ja arvatakse, et mujal ei julgeta seda ideed enam väga tõstatada, kui isegi rikas Šveits selle maha laitis. Selline arusaam paistab Šveitsist vaadates imelik, sest tegelikult oli juba allkirjade kogumise ajal selge, et selline tingimusteta põhisissetulek, mida see eelnõu ametlikult nõudis, ei saa hääletamiskastide juures mitte mingil juhul heakskiitu.

Nimelt oli tegemist rahvaalgatusega, mille vastuvõtmiseks oleks vaja läinud nii rahva kui ka kantonite enamust. See on väga kõrge lävi, milleni on peaaegu võimatu küündida. Peale selle on Šveitsi rahvas harjunud ka küsima, milline on uue projekti rahaline kate. Šveitslased teavad, et raha ei saja taevast ja seda peab teenima. Seepärast ei kehtestaks Šveitsi linnade kodanikud ealeski ka tasuta ühistransporti, sest see tooks kohe kaasa ka maksutõusu. Sotsialistlik manna on väljamõeldis ja seepärast seda Šveitsis ei jagata ega ka taheta.

Kodanikupalk algab mõtteviisist

Tingimusteta põhisissetulekut puudutava rahvaalgatuse näol pole samuti tegemist odava populismiga. Ei saagi olla, sest esiteks pole algatajaks mõni partei, kes tahab järgmistel valimistel hääli saada, ja teiseks ei saagi ülalmainitud põhjustel sellisel viisil Šveitsis lisahääli koguda. Eesmärgiks oli selle idee üle arutelu tekitamine ja seda algatajad saavutasidki. See viib kogu ühiskonda edasi.

Kui rääkida algatajate sisulisest motivatsioonist, siis ei ole see tegelikult puhtalt inimestele raha jagamine. Pilk algatusrühmituse juurtele on kõnekas. Nimelt ulatuvad need antroposoofide ringkondadesse. Antroposoofia on Waldorfi koolide alusfilosoofia ja antroposoofide keskus ja Waldorfi koolide õpetajate seminar ja antroposoofia asutaja Rudolf Steineri jüngrite meka Goetheanum asubki Šveitsis, täpsemalt Baseli lähistel Dornachi linnakeses.

Olen ka ise selle filosoofiaga kokku puutunud, sest vanemate otsusel pidin või sain palju aastaid sellises koolis ka ise käia. Seepärast tunnen ka nende mõtteviisi. Oma kogemustest lähtudes võin öelda, et antroposoofide lähtepunkt pole ei raha ega kodanikupalk. Waldorfi koolis õpitakse ise eluga hakkama saama ja nii üht kui ka teist probleemi ise lahendama, ise nende üle arutlema, ise oma arvamust kujundama ja nii edasi.

Seal õpetatakse lapsi millegi nimel (saksa keeles für etwas) elama ja seda mitte raha nimel ehk eelkõige millest (saksa keeles von etwas) elama. Kodanikupalk on selles lähenemisviisis vaid teine samm, mille kehtestamise tõi diskussiooni need, kes on õppinud ise oma elus mõistlikult toimetama.

Üks peaalgatajatest peab Baseli kesklinnas kohvikus kultuuriasutust, kus ta elab oma filisoofia põhimõtete järgi ja müüb suhteliselt kallilt ainult fair trade-tooteid (selles kohas korraldati muide 2006. aastal ka Eesti kultuurile pühendatud festival). Eesmärk ei olegi seega ennekõike palju müüa ja teenida palju raha. Selles samas kohas tuli ta ühel vanaastaõhtul arutelus selle rahvaalgatuse idee peale, mida viidi eraalgatuslikult kuni rahvahääletuseni.

 

Eestis vaid jagatakse raha

Eestis seevastu, tundub mulle, lähtutakse rahajagamise küsimusest. Seda näitab juba tasuta ühistranspordi kehtestamise ajalugu. See on vale lähenemine. Põhjus on muidugi materialistlik-kommunistlikus ideoloogias, mida Eestis aastaid õpetati. Selle põhilause ongi, et olemine määrab teadvuse. Karl Marxi arvates on kõik muu teisejärguline.

Enne kodanikupalga peale mõtlemist peaks Eesti diskussiooni- ja probleemide lahendamise kultuur muutuma. Olgu siin mainitud, et Kaja Kumer-Haukanõmm kirjutas siin lehes mõni kuu tagasi (12.3.2016) minu arust väga õigesti, kuidas otsedemokraatia ja debatid iseloomustavad ja määratlevad šveitslaste olemist ja ühiskonnaelu. Ta viitas šveitslaste diskussioonidele: „Debateerimise oskuse saavad nad kaasa põhikoolist, kus muu hulgas õpetatakse teist inimest ära kuulama ja rääkima teise poolega asjast, mitte solvama isiklikku laadi märkustega.“

Eestlased hakkavad teemast mööda rääkima, jooksevad ära, solvuvad põhjendamatult või hakkavad hoopis last mängima või nägusid tegema. Teised ütlevad, et nad valdavad teemat ja seejärel ajavad suust välja juttu, mida mõni keskpärane õppejõud ülikoolis jutlustas ja käskis õppida. Taktikad, kuidas teemast eemale hiilida, on Eesti ühiskonnas väga arenenud.

Nii diskussioonid muidugi ei tekki ja niisuguses ümbruses uusi ideesid ja probleemide lahendamist ei tule. See on aga eeldus selleks, et kodanikupalk saaks rahalise katte: innovatiivsed tooted ja teenused, mille eest teised on valmis raha andma ja maksma. Nood, mitte kodanikupalk teevad riigi ja selle elanikud rikkaks. Olen kindel, et sellises olukorras ei tekkiks Eestis enam küsimust, kas kehtestada kodanikupalka või mitte ja eestlased otsustaksid samamoodi nagu šveitslased juuni algul.

Isiklikult arvan, et eestlastel on pikk maa ees kodanikupalgani jõudmiseks. Ehk oleks esimene samm diskussioon erakoolide rahastamise ja nende arendamise üle? Just teistmoodi pedagoogika alusel võiks kasvatada isemõtlevaid inimesi. Kartus, et nendes koolides ei õpetata Eesti õppekava järgi, on asjatu. Pigem võiks õpetada rohkem arutlemist. Kui üksteise seisukohtadega tegeldakse ja need ära kuulatakse, siis saab üksteisest ka paremini aru. See ei tähenda, et teiste seisukohti peaks jagama. Aga protsess muutuks. Kaja Kumer-Haukanõmm viitab ju samuti selle vajalikkusele.

Samal teemal

Kommentaarid  (16)

Näspar Kaf 16. juuni 2016 19:17
Eesti pole mitte millekski valmis. Ainult need, kes töö asemel saalides ja büroodes istuvad, naudivad kodanikupalka..
autor peab meid lollideks 15. juuni 2016 20:57
Sina ja teie ja meie- me kõik oleme valmis kodanikupalgaks. Kui Christine Lagarde teatab IMF laialisaatmisest ,ning maailmapanga varade Gesara seaduse alla panemisest , siis lõpeb võlaorjuse kehtimine kogu maailmas koos võlgade kustutamisega. Keegi pole sunnitud kellegi kasumi teenimise pärast tööl käima. Intressidega kogutud rahad jõuavad heolufondide kaudu kõigini. Pangakartellide valitsemisaeg on läbi.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS