Repliik

Viktoria Ladõnskaja | Ma ei lahku riigikogust (33)

Õhtuleht.ee, 14. juuni 2016, 15:16
Foto: Arno Saar
Kas olete poliitikas uustulnukana kaalunud Mihkel Raua eeskujul riigikogust lahkumist? Kui ei ole, siis mida loete oma riigikogus oldud aja säravamateks saavutusteks?

Viktoria Ladõnskaja, riigikogu liige, IRL: Ma ei ole mõelnud riigikogust lahkumisele. Nii riigikogu liikme kui ka ajakirjaniku tööl on oma meeldivad ja ebameeldivad küljed. Ajakirjanikuna arvasin, et riigikogus konkureerivad head ideed ja oma ideid on võimalik kergesti ellu viia, tegelikult on ühe idee ellu viimine riigikogus palju keerulisem ja nõuab palju tööd komisjonides, koostööd erakondade ja inimeste vahel.

Samal teemal

Ükski töö ei ajakirjanduses ega riigikogus ei koosne ainult ühe inimese panusest, vaid vajab enamasti paljude inimeste kaastööd. Ajakirjanduses on Mihkel Rauast rääkides jäänud kõlama vaidlus, kas endisel ajakirjanikul on enam võimalusi teostada end ajakirjanduses või riigikogus. Oma kogemusest rääkides võin öelda – ajakirjanikuna sain vabalt juhtida tähelepanu kõikvõimalikele probleemidele, kuid mul polnud instrumente, millega neid lahendada. Riigikogus on need instrumendid olemas, kuid nende käsitlemine on keerukas.

Olen riigikogu kultuurikomisjoni liige. Meie komisjonis käisid terve aasta jooksul tulised vaidlused erakoolide teemal, milles meie erakond on hoidnud väga kindlat toetavat joont. Kultuurikomisjoni liikmena määrati mind ka Vene Teatri nõukogusse. Jäin seal teatri eelarve vastuvõtmisel eriarvamusele - eelarves oli puudujääk, mille likvideerimiseks sooviti vallandada mitu vanemat näitlejat. Näitlejad on seni tööl ning töötame teatri uue strateegiaga, et säiliks ja areneks kultuuriasutus, mis on oluline nii vene kogukonnale kui ka Eesti riigile tervikuna. Olen tutvustanud venekeelsetes väljaannetes üksikvanemate toetuseks vastu võetud elatisabifondi võimalusi – selle vastu on väga suur huvi.

Valitsuskabinet kiitis riigieelarve strateegia arutelul heaks A1 taseme (algtaseme) tasuta eesti keele kursused, mida seni riigi poolt ei rahastatud. See on suur samm edasi, sest paljudel inimestel puudub senimaani algtasemel eesti keele oskus ning tasulised kursused käivad neile üle jõu. Minu ettepanekul said lõimumisprogrammi „Lõimuv Eesti 2020“ lisatud eesti keele õpetamise analüüs ning tegevuskava Narva eesti keele maja idee realiseerimiseks. Viimane on Narva kolledži direktori Kristina Kallase ideel põhinev algatus rajada Narva eesti keele kui võõrkeele õpetamise kompetentsikeskus, mis oleks avatud kõigile eesti keele huvilistele. Algatasin venekeelse poliitikaklubi RU.EE, mis on kogunenud Narvas, Kohtla-Järvel ja Tallinnas ning kus inimesed saavad vahetult esitada küsimuse valitsuse ja riigikogu liikmetele.

Narva Aleksandri kiriku küsimus liikus lahendusele lähemale. Tänu riigikogu liikmete – sealhulgas minu – ja valitsuse sekkumisele ei ole kirik enam müügis. Minu jaoks oli see oluline teema, sest religioon on osa põhiväärtustest ning Narva Aleksandri Suurkirik on Eesti riigi käekäigu sümbol.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee