Eesti uudised

Eesti maasikakasvatajate suurimad vaenlased on petturid, tööjõupuudus ja heitlik ilm (39)

Maarja-Liis Mölder, René Piik, 15. juuni 2016 10:05
Üle möödunud suvine maasikamüük Nõmme turul Foto: MARI LUUD
Meie suvede lahutamatu osa – kodumaine maasikas – on esimesi nädalaid müügil. Seda isegi petiste kiuste, kes marjaturul alatult trikitavad.

Üldjoontes lähevad Eesti marjakasvatajad uuele hooajale vastu positiivselt.Paljude talude marjad punetavad juba lettididel, teised ootavad pikisilmi saagi valmimist.
Laastu talu peremees Mihkel Loorits ütleb, et marjamüük viie aasta jooksul vähenenud ei ole. “Müük püsib üsna muutumatuna, kuna igal tõsiseltvõetaval maasikakasvatajal on oma kindel nišš, kuidas ja kus müüa,” ütleb Loorits.
Ka Eesti suurima maasikakasvataja, OÜ Kindel Käsi peremehe Valdis Kaskema hinnangul on olukord õnneks stabiilne ja kui tahtmist ning ressursse on, elab ära küll.

Ometi tuleb silmitsi seista ka raskustega.
Ühtmoodi nukraks ja nõutuks teevad maasikakasvatajaid petised, kes sageli müüvad importmarju kodumaise sildi all. “See on probleem, mida ei saa kuidagi kontrolli alla,” ütleb Marjamaa talu peretütar Rete Kustassoo. Naine nendib, et näiteks Poola marjade toiteväärtus ja kemikaaldide kasutus on hoopis erinev Eesti marjade omast. “Olen kuulnud, et seetõttu on ette tulnud ka tõsiseid allergiajuhtumeid, neile, kellele Eesti mari sobib, kuid importmari tekitab rektsiooni,”räägib Kustassoo pettuste ohtlikest tagajärgedest.

Ühe lahendusena nähakse, et kõigil müüjatel on ette näidata saatelehed talust, kust marjad pärit on, kuid ka see ei pruugi petturlusele täielikult piiri panna. Lemmatu talu marjakasvataja Kärt Karhunen tõdeb, et ka saatelehega müüakse paraku sissetoodud marju. “Hangitakse kusagilt talust väiksem kogus maasikaid, et hankida saateleht, kuid tegelikult ostetakse kokku mitu tonni importmarju ja müüakse neid selle sama tõendiga Eestimaiste pähe,” kirjeldab Karhunen petuskeemi.

Lisaks on osa maasikakasvatajaid hädas tõõjõupuudusega. Mihkel Looritsa sõnul on see üks tervamaid probleeme. “See periood, mil korjajaid on vaja, on lühike, inimestel ei ole tahtmist ja vaba aega,”tõdeb Loorits.
Tööjõupuudus on ka Utsu talus iga-aastane probleem.“Tegemist on võib-olla kõige käsitöömahukama põllumajandusharuga ja kuna kõik turud on avatud, võistleme siin Poola, Leedu ja teiste marjadega, seal on aga tööjõukulud selgelt väiksemad, selgitab Utsu talu peremees Madis Pennar. Eesti maasikakasvatajale jääbki seetõttu kaks valikut: maksta töötajatele vähem palka või saada vähem tulu kilogrammi maasikate pealt. Kui saada vähem tulu, ei jätku raha farmi üleval hoidmiseks. Väiksema palgaga lähevad aga töötajad minema ning keegi maasikaid ei korja. Sellest tulenebki Eesti maasika kõrge hind: teist alternatiivi lihtsalt ei ole.

Need inimesed, kes on nõus nadi palga eest töötama, ei jää kahjuks alati lubatud perioodiks tööle. Pigem käivad noored Pennari hinnangul pidutsemas, küsides “haiguse tõttu” vabu päevi, ning jätavad maasikad unarusse. Talu peremehel on aga vaja maasikad üles korjata ning sellega seoses peab ta tööle võtma inimesi ükskõik mis palga eest. “Kindlasti teen ma igal aastal ukse lahti ka nii mõnelegi narkomaanile ja pakun neile ka majutust, kuigi see mulle väga ei meeldi,” ütleb Pennar. Eesti maasikakasvataja ootab Pennari sõnutsi väga ühe seaduse muudatust, sest praegu ei ole võimalik tööjõudu väljaspoolt Eestit või Euroopa Liitu palgata. Juriidiliselt on see küll võimalik, kuid nõutud palgad nii ebaloomulikult kõrged, et seda võimalust ei rakendata üldse. Selline võimalus parandaks aga Eesti maasikate kättesaadavust, sest igal aastal jäävad mõned marjad tööjõupuuduse tõttu korjamata.

Nagu ikka, tuleb ka sel aastal rinda pista ka ekstreemisete ilmaoludega.”Sel aastal oli karm talv, mõnda aega oli soe, siis läks äkki külmaks ilma, et oleks olnud kaitsvat lund,siis tuli uuesti soe,” kirjeldab Rete Kustassoo. Ka kevad ega lähenev suvi pole Kustassoo sõnul olnud kuigi helded, võidelda on tulnud põuaste ilmade ja mõnes kohas isegi öökülmadega.”Meil võttis külm alles hiljuti marjad ära,” ütleb Kärt Karhunen, kel marjatalu Tartumaal.
Seevastu Utsu talus valmisid marjad sel aastal oodatust varem. “Sellel aastal said marjad varem valmis ning kindlasti saavad ka varem otsa, selgitab Pennar ilma vingerpusse.

Marjatalunike hinnangul ei esine hindades võrreldes eelmise aastaga erilisi muutusi.
Täna on Eesti maasika kilohind Keskturul 8.50, kes aga raatsib veel nädalakese kannatada, saab maasikakilo kätte juba poole odavamalt. 19. juunil 2015 oli kõige odavam maasikakilo Keskturul vaid 2,2 eurot.

Kui oled kuulnud kellestki, kes välismaiseid marju kodumaise sildi all müüb, saada vihje online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee