Eesti uudised

RAHVA OMA PRESIDENT I Rahva presidendi ralli finaalis lähevad vastakuti Marina Kaljurand ja Urmas Paet (54)

Karoliina Vasli, 10. juuni 2016, 06:00
Marina Kaljurand ja Urmas Paet Teet Malsroos
Suhtekorraldaja: "Mõlemad rahva lemmikkandidaadid on töörügajad ja lihtsad inimesed."

Kaljuranna ülekaal oli selge, kui ta sai pea 69 protsenti häältest, Tarand aga vaid 31 protsenti (küsitleti 1016 inimest). Ühiskonnauuringute instituudi arvamusküsitluste koordinaator Tanel Paas toob siiski välja, et seekord olid Kaljuranna poolt hääletanuid eelmiste voorudega võrreldes mõnevõrra vähem.

Samal teemal

"Kaljuranna valis seekord 69% vastajatest, esimeses kolmes voorus on teda toetanud aga 75-76 protsenti vastajatest. Kindlasti ei tasu siinkohal näha Kaljuranna populaarsuse langust, vaid seda, et poolfinaalis oli tema vastaseks eelmiste voorudega võrreldes oluliselt tugevam kandidaat," selgitab ta.

Eriti silmapaistev on Kaljuranna toetus näiteks 65–74aastaste seas (79 protsenti) ning 75aastaste ja vanemate seas (86 protsenti), venelaste hulgas (82 protsenti) ning kõrgharidusega inimeste seas (81 protsenti). Erakondliku eelistuse järgi toetavad ainult EKRE valijad Tarandit enam kui Kaljuranda.

Keda toetab Reformierakond?

Urmas Paet alistas Ene Ergma skooriga 55,5 protsenti versus 44,5 protsenti. Ergma populaarsusele andis ilmselt hoobi seegi, et ta eelmisel nädalal IRList välja astus ja poliitikale lõplikult selja pööras.

Tanel Paas räägib, et ka 69 protsenti küsitletud IRLi valijatest toetas enam Paeti kui oma endist erakonnakaaslast. Ergma toetus oli sarnaselt varasemate voorudega kõrgem nooremate vastajate seas, näiteks 18–24aastastest vastajatest toetab teda 58 protsenti, aga 35aastaste ja vanemate vastajate seas toetatakse enam Paeti.

Nädala pärast on selge, kumba kandidaati rahvas enam toetab. Mis puutub võimumängudesse, siis nii Kaljurand kui Paet madistavad omavahel Reformierakonna toetuse pärast. Nende kõrval soovib oravapartei toetust veel ka Siim Kallas.

Varem on Reformierakonna esimees Taavi Rõivas öelnud, et tema partei juhatus teeb oma valiku alles augustis, ent nüüd kinnitab nende riigikogu fraktsiooni esimees Martin Kukk Õhtulehele, et erakond otsustab siis, kui on selgunud tulemused kõnelustel teiste erakondadega.

"Teoreetiliselt võib see olla ka varem kui augustis." Rõivas aga kinnitas eilsel valitsuse pressikonverentsil: "Oleme hoidunud enda nurka mängimisest, lihtsalt kindla inimese taha joondumisest. Otsime toetust mitmele kandidaadile. Vaatame, kuidas teiste valmisolek toetada on."

"Kõrge toetus kinnitab mulle, et otsus kandideerida Eesti presidendiks oli õige," sõnab Marina Kaljurand. "Ma ei salga – minu tugevus on erinevate inimestega kontakti loomine, vastastikuse usalduse tekitamine ja dialoog. Need on oskused, mida diplomaaditöö on võimaldanud viimistleda."

Ta lisab, et neid oskusi on eriti vaja tänases Eestis, kus ühiskonnas on pidevalt üleval pinged ja on neidki, kes pingeid kasvatada tahavad. Ta märgib, et kindlasti hindavad inimesed ka oskust rääkida nii eestlaste kui ka venelastega ning loomulikult soovivad ning hindavad naised seda, et ta oleks eeskujuks teistele Eesti naistele.

Suhtekorraldaja Aune Past ütleb, et tasapisi tuleb mõistmine, et kui naised naist ei toeta, kes siis veel.

"Inimestele ei ole vaja paraadpresidenti, vaid tüdrukut naaberkorterist, kes on natuke töökam ja natuke targem ja kellel on hakkamasaav meeskond," selgitab ta.

Past toob välja ka Kaljuranna eduka töö diplomaadina. "Ta on saanud oma töö eest tunnustust, näiteks 2007. aasta Postimehe aasta inimene. Selline tunnustus on midagi muud kui orden, see on pigem patsutus õlale ja meeldib inimestele rohkem kui orden."

Nagu tavaks, on avalikkuse ette toodud ka nii-öelda luukeresid. Esmalt meenub kindlasti Kaljuranna perekondlik taust – pikalt on kajastatud sedagi, et tema ema töötas nõukogude ajal parteisüsteemis. Kaljurand nendib, et mõistab, et tuntakse huvi tema tausta ja ka isikliku elu kohta.

"Ma olen alati valmis selgitama oma seisukohti ja diskuteerima. Solvangud ja alusetud vihjed mind ausalt öeldes ei häiri – ent oma perekonna suhtes ma laimu ei aktsepteeri."

Urmas Paet: praegu on võimatu ennustada

Urmas Paet arvab, et on rahva hulgas populaarne, kuna tal on praktiline kogemus nii omavalitsuse rõõmudes kui muredes, aga ka Eesti ühiskonna kui terviku omadest.

Kes ei mäleta, siis aastate eest oli Paet Nõmme linnaosavanem ning sealsed pensionärid meenutavad teda siiani hea sõnaga.

Oma peamise poliitilise motona toob Paet välja, et ta ei pea õigeks sise- ja välispoliitika vastandamist, sest nad on teineteisega väga tihedalt seotud ja omavad vastastikku suurt mõju.

Kui näiteks Kaljurand on pidevalt meedias pildid ja kuuleb ka tema kampaaniaüritustest, siis Paeti osas on sel rindel pigem vaikus. Mai keskel jooksis uudistest läbi, et ta soovib presidendikandidaadiks saada ning kohtus kodupartei riigikogufraktsioonigagi, ent see on ka kõik.

"Olen külastanud mõnda maakonda, kuid seda mitte niivõrd kampaaniana. Olen püüdnud erinevates Eesti piirkondades ikka käia nii, palju kui jõudu ja aega on. Kõigi varasemate aastate jooksul ka," sõnab ta tagasihoidlikult.

Mis arvate, saate vajalikud 21 häält kokku, et üldse riigikogus kandideerida? "Seda on praegu võimatu öelda, sest erakondadevahelised arutelud pole veel alanud," lausub ta napilt.

Aune Past ütleb, et Paet ongi avalikkuse silmis rahumeelne poliitik, kes suuri sõnu ei tee, vaid tegutseb. "Mõlemad rahva lemmikkandidaadid on töörügajad ja lihtsad inimesed, niivõrd kuivõrd rahvusvahelise mastaabiga tipp-poliitik või diplomaat saab üldse lihtne ja oma olla," arutleb ta.

Eelmistes voorudes langesid välja: Jüri Luik, Edgar Savisaar, Ants Laaneots, Alar Karis, Mihkel Oviir, Paul-Erik Rummo, Jaak Aaviksoo, Riho Terras, Joel Luhamets, Ülle Madise, Andres Herkel, Kersti Kaljulaid.

Kõigi parlamendierakondade valijad eelistavad selles paaris Kaljuranda. Üllatuslikult on tugevalt Kaljuranna poolt ka SDE valijad, kellest Kaljuranda eelistab 78%.

Üldiselt on Kaljuranna toetus ülekaalukas ka kõigis vanus-, haridus- jms gruppides. Esimest korda kolme vooru jooksul eelistavad EKRE valijad Kaljuranda vastaskandidaadile, mis näitab, et nende jaoks on

Nestor ebapopulaarsem. Samas ei oska selle paari puhul koguni 40% EKRE toetajatest oma eelistust öelda.

Eelmistes voorudes langesid välja: Indrek Neivelt, Allar Jõks, Lagle Parek, Jaak Jõerüüt, Siiri Oviir, Toomas Luman.

Tunne Kelam

europarlamendi saadik

Kelam võidab Tarandit ainult IRLi valijate seas, kellest 59% valis Kelami. Kuigi

Kelami toetus on keskmisest mõnevõrra kõrgem pensioniealiste ja kõrgharidusega inimeste seas, võidab kõikides vastajagruppides siiski Tarand.

Kõigis kolmes voorus on olnud Tarandi puhul iseloomulik, et teda valitakse hoolimata vanusest, haridusest ja teistest näitajatest, mis näitab laialdast populaarsust ühiskonnas.

Eelmistes voorudes langesid välja: Heinz Valk, Jaan Männik, Tõnis Lukas, Mart

Helme, Aadu Must, Andrus Ansip.

Marju Lauristin

europarlamendi saadik

Lauristin saavutab võidu ainult SDE valijate seas, kellest 57% hääletas tema poolt, teiste parlamendierakondade valijad toetavad Ergmad. Ene

Ergma võit toetub noorematele valijatele, tema toetus ületab Lauristini oma kuni 49aastaste vastajate seas, samas 50aastaste ja vanemate seas toetatakse enam Lauristini.

Eelmistes voorudes langesid välja: Jüri Luik, Edgar Savisaar, Alar Karis, Mihkel Oviir, Paul-Erik Rummo.

Siim Kallas

ekspeaminister

Kallast toetavad Reformi (66%), IRLi (58%) ja Keski (55%) valijad. Paeti eelistavad EKRE (64%), SDE (56%) ja Vabaerakonna (53%) valijad. Kui mehed toetavad napilt enam Kallast (52%), siis naised natuke enam Paeti (52%).

Kallast toetab enamikes vanusegruppides 18–24 ning 24–34 ning 65aastaste ja vanemate seas, Paet edastab Kallast aga vanusegruppides 35–49 ja 50–64. Kallas on populaarsem kõrgharidusega, Paet madalama haridustasemega vastajate seas.

Eelmistes voorudes langesid välja: Jaak Aaviksoo, Riho Terras, Joel Luhamets, Ülle Madise, Andres Herkel, Kersti Kaljulaid.

Marina Kaljurand

reformi parteitu välisminister

venelannast patrioot

Marina Kaljurand Teet Malsroos

Avalikku mällu sööbis Kaljurand 2007. aasta kevadel pronksiöö sündmuste aegu, mil Eesti Moskva saatkonna pressikonverentsi ruumi tungisid muu hulgas mitukümmend Vene našisti, kes karjusid "Fašism ei lähe läbi!". Üritati rünnata ka suursaadik Kaljuranda, ent politseinikud suutsid selle ära hoida.

Mullu sai Kaljurannast Eesti välisminister ning sama aasta septembris korraldatud uuringu kohaselt toetaks iga viies eestimaalane teda presidendina. Ametlikult pole ta ühtegi parteisse astunud.

Kui Martin Helme nimetas Kaljuranna probleemina presidendivalimistel tema vene rahvust, hakati ministri eraelu vastu lähemat huvi tundma ning selgus, et Marina isa oli lätlasest bussijuht Imants Uits, kellega aga tütar kokku ei puutunudki.

Tulevase poliitiku kasvatas üles venelannast ema Veera Rajevskaja, kes töötas aastaid ENSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse esimeses osakonnas.

Kaljurand on tunnistanud, et ta pole ema taustaga süvitsi kursis. Ennast defineerib Kaljurand venelannast Eesti patrioodina: "Eesti on minu sünnimaa ja kodumaa, austan ja armastan Eestit!"

Kaljuranna tagalaks on lisaks emale abikaasa Kalle Kaljurand. Neil on kaks täiskasvanud tütart ja poeg.

Ene Ergma

täheteadlane

1944. aasta 29. veebruaril sündinud Ene Ergma sai tänavu ametlikult sünnipäeva tähistada alles 18. korda. Noorena oli ta kõva tennisist. Sõitis mööda kohalikke noortevõistlusi ning ehmatas vastaseid tugeva serviga.

Tartu ülikoolis õppis Ene füüsikat ja hiljem Moskvas astronoomiat. Tuli Eestisse tagasi ja asus Tartu ülikoolis professoriametisse.

Poliitikasse meelitasid ta 2002. aastal Res Publica uuendusmeelsed entusiastid. Neli aastat hiljem pürgis Ergma presidendiks. Temast saanuks Eesti esimene naispresident, ent Ergma ise ei pidanud sugu nii oluliseks.

"Ükskõik, kas president on mees või naine. Aga muidugi on hea, kui kõrgematel kohtadel on rohkem naisi." Riigikogus sai ta võimalikust 101st häälest 65 häält, presidendiks saamisest jäi puudu 3 häält. Ütles, et kaotuse pärast ta ei kurvasta.

Ergma oli aastaid riigikogu spiiker, ent praeguseks on ta poliitiliselt orbiidilt kadunud. 2014. aastal teatas ta, et uuesti riigikokku ei kandideeri.

"Poliitikas käivad asjad aga väga aeglaselt – see mind ei innusta, siin ei saa paari aastaga midagi ära teha," põhjendas ta oma otsust. "Praegu peab poliitikasse tulema noorem põlvkond."

Indrek Tarand

šõumees ja poliitik

Tarandist rääkides meenub paljudele Kristiina

Ojulandi ja Indrek Tarandi omavaheline ragistamine 2000ndate alguses välisministeeriumis. 2002. aasta juunis tabati 1,07promillise joobe tunnustega kantsler Tarand autoroolist ning minister Ojuland vabastas ta ametist päevapealt.

"Olen juhtunu pärast väga kurb ning enam seda ei juhtu," lubas Tarand. Oma niši leidis ta protestimeelsuses. 2009. aastal asus ta Euroopa Parlamenti pürgimise lahingusse, nimetades teisi kandidaate parteibroileriteks.

Majanduskriis oli sellisteks avaldusteks parim lava ning Tarand sai 102 509 valija toetuse ning jäi vaid 1016 häälega alla enim hääli saanud tervele Keskerakonnale. Viis aastat hiljem osales ta Euroopa Parlamendi valimistel taas üksikkandidaadina ja osutus jälle valituks, kogudes 43 390 häält.

Toetajaskonda vähendas ilmselt tõik, et 2011. aastal nõustus Tarand osalema presidendivalimitel Keskerakonna kandidaadina. Riigikogus sai ta 25 häält Ilvese 73 vastu.

Tarand pole praegu ametlikult teatanud, et ta presidendiks pürib, aga need sihid tal siiski on. "Kõik omal ajal," sõnas ta hiljuti Õhtulehele. Presidendiametis oleks tal tugevaks tagalaks ka abikaasa ning kolm last.

Edasipääsenu otsustas võrdse tulemuse tõttu liisuheitmine.

Urmas Paet

fortuuna soosik

Urmas Paet Stanislav Moškov

2000ndate hakul Nõmme linnaosa juhtides veetis Paet tööpäevi kabineti asemel pigem pensionäride päevakeskuses või turul. Linnaosa lehes oli ta praktiliselt ainuke autor. PR-oskused on valimistel kasuks tulnud.

Tema professionaalsuses ei kahtle keegi, küll aga on Paetil üks probleem – kui ühel õunapuul on mitu imemagusat õuna, ei oska ta valida. Hamletlikult öeldes: "Olla või mitte olla."

2013. aastal ennustati talle isegi peaministriametit ja Reformierakonna tüürimist, ent ta ise oli kõhklev ja keeldus. "Mul ei ole selliseid plaane," teatas ta Eesti Ekspressi veergudel.

2014. aasta hilissügisel pakuti talle kandikul Euroopa Parlamendi saadiku kohta. "Loobun Euroopa Parlamendis töötamisest seoses jätkamisega välisministri ametikohal," teatas ta enesekindlalt.

Nädalake hiljem muutis Paet meelt: "Olen siiski jõudnud järeldusele, et vaja on uusi väljakutseid. Seega olen valmis asuma tööle Euroopa Parlamendis, et aidata ka sel moel kaasa Eesti ja Euroopa arengutele."

Ent tundub, et see amet teda ei rahulda. Muu hulgas kaalus ta ka EOK presidendiks kandideerimist, ent taandus. 46aastasena oleks ta igati nooruslik president. Abikaasaga kasvatab ta kahte teismelist tütart ja nende kodu on Nõmme mändide all.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee