Kooli ABC | Sisuturundus

Kas laste suur õppekoormus tagab ka tarkuse?

Teele Talve, 10. juuni 2016, 06:00

15 KOMMENTAARI

m
20. juuni 2016, 13:52
minu laps lõpetas VI klassi ja pole veel õppima asunud. ma ootan, millal saabub aeg, ja ta hakkab ka kooli jaoks õppima. siiani on õppimine piirdunud sellega, et koolis vahetunnis ja peale kooli mingi 0,5h jooksul tehakse asjad ära, õpitakse järgmiseks päevaks ära ja ongi kõik.
kas see ongi see tohutu koormus? see tohutu raskus?
mind huvitab hoopis muu asi. kui alaealine ei või üle 4h päevas tööd teha, siis miks koolipäevad võivad olla 6-7 h pikad. lisaska tuleb huvikool? kas see on seadusega lubatud? kui jah, siis milleks piirang, et tööd ei tohi üle 4h teha. vastuolu või mis?
m
miip/ 18. juuni 2016, 11:53
m
mari/ 11. juuni 2016, 07:55
Tarkuse tagab loogiliselt üles ehitatud õppesüsteem, kus kõik etapid suudetakse õpilasele loogiliselt lahti seletada. Ja süvenenud õpe ehk kord tunnis.
m
ma keeldusin/ 10. juuni 2016, 23:42
matemaatikat õppimast se on devilish jibber
m
mis sa/ 11. juuni 2016, 15:02
sellest kasu said? Mis alal praegu tegev oled?
p
pärnakas/ 10. juuni 2016, 15:47
Teismeliste koolipäeva pikkus on vähemalt kuus - seitse tundi. js kui seda aega kasutatakse efektiivselt, siis võiksid kodutööd olla minimaalsed. Paraku lisandub pikale koolipäevale veel mitu tundi koduseid ülesandeid ja see on kindlasti liiast.
Mulle meeldib väga Rootsi koolikorraldus, kus koduste ülesannete osatähtsus on peaaegu olematu ja lapsed ei pea vedama kooli ja kodu vahet rasket seljakotti õpikute ja vihikutega. Täiendavalt ei sunnita lapsi lugema kohustuslikus korras hulk õpetaja poolt väljavalitud raamatuid. Arvan, et igasugune kohustuslikkus korras lugemasundimine muudab lugemise pigem vastumeelseks. Igaüks võiks lugeda kirjandust, mis talle huvi pakub.
l
leo/ 10. juuni 2016, 11:38
Oleks muidugi tore, kui mingite teadmiste asemel õpitaks koolis kohe ainult nö elu ja seda veel väga mängulises vormis. Nii et tulevikus oleks siis elu ka kui lõbus mäng, peaasi et stressi ei tekiks. Meelde tuleb üks nõukogudeaegne anekdoot. Kolhoosi liikmete üldkoosolekul oli päevakorras kaks punkti. Esimene - lauda ehitamine ja teiseks kommunismi ehitamine. Kuna lauda ehitamiseks aga ehitusmaterjali ei olnud, mindi kohe päevakorra teise punkti juurde
M
!/ 10. juuni 2016, 09:46
Mina tean fakti, et on olemas televisioon ja oskan isegi interneti kasutada! Aga kas ma olen seetõttu siis targem kui olid Sokrates ning Aristoteles, kes kumbki seda ei teadnud?
Seega, kas faktide päheõppimine nng tuim tundmine on ikkagi tarkus? Või pigem mõtlemisoskus?
v
VIL/ 10. juuni 2016, 09:46
õppida, õppida, õppida, siis jõuame koos viie vahvama sekka. vähemalt seda ju meie hariduspoliitika tegijad lubavad (juba veerandsada aastat).
tegelikult on asi selles - eliitkoolid on nagu hipodroom - jooksed, siis saad järgmisse ringi, ei suuda - lase jalga. ja enamus vanemaid tahab, et lastel oleks nimega (mitte ilmtingimata) hea haridus ja sestap ka see juba vanemate-poolne laste piitsutamine.

n
Naine/ 10. juuni 2016, 09:31
Mis ajast võrdub õppimine tuupimisega? See, et meil ei räägita efektiivsusest ja luuakse vähe seoseid, on hoopis muu probleem.
h
hariduse ja harituse roheline tee/ 10. juuni 2016, 09:17
kui lapsel on palju tegemist just seoses kooli ja õppimisega, jääb tal ära tänaval jõlkumine.
x
xxx/ 10. juuni 2016, 09:20
Ja siis imestatakse miks meil nii palju inimesi põevad kroonilist depressiooni.
t
targale/ 10. juuni 2016, 09:43
et siis tänaval jõlkumine ja kaubanduskeskustes hängimine vähendab deprekat? hea lähenemine.
t
Tiit olen!/ 10. juuni 2016, 09:12
Kõike (ka õppimist) tuleb teha parasjagu, just nii kui palju vaja on. Liig palav arm ei kesta kaua. Liig ere päike kustub pea. Mis liig, see liig. Ära liialt armasta.
e
et siis/ 10. juuni 2016, 09:04
Millised mured õpilastel iga kooliaasta lõpus kummitavad? Kooliaasta jooksul sellised mured kui koolis on kehtestatud reeglid aga keegi ei kontrolli nendest kinnipidamist. On kindel arv kokkulepitud kontrolltöid päevas ja sisekorda kirjutatud. Kuust kuusse, veerandist veerandisse on õpetajatel probleem sellest reeglist kinnipidamisega. Läbi oma laste kooliaastate olen täheldanud, et see süveneb iga veerandi lõpus. Väga hästi näitab seda stuudium(e-kool). Terve veerand ei ole ühtegi hinnet aines. Veerandi viimasel paaril nädalal õpetaja "ärkab" ja hakkab kontrolltöid tegema. Kui selliseid "ärkajaid" on veel mitu ongi lastel suur ülekoormus. Järgmiseks, milleks tuupida pähe erinevaid valemeid? Tähtis on siiski nende kasutamise oskus aga mitte nende peast teadmine.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee