Maailm

Bilderbergi grupp peab Dresdenis turvatara taga aastakohtumist (11)

Aadu Hiietamm, 10. juuni 2016, 06:00
SALADUSLIK KOHTUMINE: «Miks ei tohi me me midagi teada?» küsisid eile meeleavaldajad Dresdenis, kus algas ajakirjanduses sageli maailma varivalitsuseks kutsutava Bilderbergi grupi aastakohtumine.Foto: Getty Images, Sean Gallup
Bilderbergi gruppi nimetab ajakirjandus sageli maailma varivalitsuseks, kes teeb aastakohtumistel olulisi otsuseid. Eile kogunes Bilderbergi grupp Saksamaal Dresdenis. Kutse said 125 mõjukat tegelast 20 riigist.

Bilderbergi grupi aastakohtumine korraldatakse Dresdeni luksushotellis Taschenbergpalais Kempinski.

Korraldajad broneerisid neli päeva kestva kohtumise ajaks kogu hotelli. Samuti püstitati hotelli ümber turvatara ning selle lähistel patrullib 400 politseinikku.

Turvatsoonis on keelatud üle 15 osavõtjaga kogunemised. See ei tähenda, et protestimeeleavaldused ära jäävad.

Väljaspool turvatsooni on antud luba koguni 19 meeleavalduse korraldamiseks. Korrakaitsjad on igaks juhuks valmis pannud ka veekahurid ja vähemalt ühe soomuki.

Bilderbergi grupi tegemisi ümbritseb salapära. Arutelud käivad suletud uste taga ja avalikke avaldusi ei tehta.

Samal teemal

Kuna ajakirjanikke (välja arvatud osavõtjad) grupi kohtumistele ei lubata ning infot tilgutatakse avalikkusele hiljem kasinalt, siis toidab saladuseloor vandenõuteoreetikuid, kelle sõnul otsustatakse just Bilderbergi grupi koosolekutel maailma arengu põhisuunad.

Väärib tähelepanu, et aastakohtumise viimasel päeval, 12. juunil, saab 101aastaseks grupi sünni juures olnud USA pankur ja ärimees David Rockefeller.

Bilderbergi grupi tegemistega paremini kursis olevad uurivad ajakirjanikud on väitnud, et just selle grupi sees sündis omal ajal idee sisse seada Euroopa Liidu ühisraha euro. Praegu peab Bilderbergi grupp väga oluliseks Euroopa ühisraha euro püsimist.

Nimelt tõmbaks euro läbikukkumine kriipsu peale Bilderbergi grupi kaugematele lootustele luua ühtne maailmavaluuta. Väidetavalt on viimastel aastatel olnud arutlusteema ka sularaha võimalik kaotamine.

Väidetavalt otsustati ka Euroopa Liidu loomine just Bilderbergi grupi kohtumistel ning nüüd on suund võetud Euroopa Ühendriikide loomisele ehk Euroopa Liidu muutmisele föderatsiooniks.

Vandenõuteoreetikud on üpris kindlad, et just 1988. aasta kohtumisel, kus osales ka Saksamaa LV tollane liidukantsler Helmut Kohl, otsustati Saksamaa taasühinemine, mis vormistati lõplikult 1990. aastal.

Samuti ringleb teooria, et 2005. aasta kohtumisel osalenud Angela Merkelist sai just tänu Bilderbergi grupile Saksamaa liidukantsler ning Saksa piiri põgenikele avamisega mullu septembris täitis ta Bilderbergi grupi korraldust.

Kutsutuid on 20 riigist

Tänavused osalejad avalikustati esmaspäeval Bilderbergi grupi veebileheküljel. Kutsutud on 125 inimest 20 riigist. Eestlasi nimekirjas ei ole, Soomest on aga kaks esindajat: Äri- ja Poliitikafoorumi (EVA) juht Matti Apunen ning mõjukas pangandus- ja äritegelane Björn Wahlroos.

Osalejate seas on palju nimekaid poliitikuid, äri- ja pangandusinimesi ning meediajuhte. Nimetagem näiteks Euroopa Komisjoni eelmist presidenti Jose Manuel Barrosot, Belgia peaministrit Charles Micheli, Hispaania suurpanga Banco Santader tegevjuhti Ana Patricia Botini, ajalehe Washington Post kolumnisti Anne Applebaumi ja tema abikaasat, endist Poola välisministrit Radoslaw Sikorskit, Hollandi kuningat Willem-Alexanderit ja peaminister Mark Ruttet, USA endist välisministrit Henry Kissingeri, lennukompanii Ryanair juhti Michael O´Leary’, Saksa meediakontserni Axel Springer juhti Mathias Döpfnerit, Euroopa Komisjoni asepresidenti Kristalina Georgievat, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tegevjuhti Christine Lagarde’i ja USA Luure Keskagentuuri endist direktorit David Petraeusi.

Tähelepanu äratab, et Saksamaa valitsusest said kutse koguni kolm võtmeministrit: rahandusminister Wolfgang Schäuble, kaitseminister Ursula von der Leyen ja siseminister Thomas de Maiziere.

Bilderbergi aastakohtumise eesistuja Henri de Castries kaitses intervjuus ajalehele Die Welt info saladuses hoidmist küsimusega: "Miks keskendutakse vaid Bilderbergi grupile, kui iga päev toimub kümneid tuhandeid kohtumisi, mille sisu ei ole avalik?"

Esimene kohtumine 1954. aastal

Bilderbergi grupp kogunes esimest korda 1954. aasta 29.–31. maini Hollandis Oosterbeekis. Kohtumise eesmärk oli viia süvenevate Atlandi-üleste pingete leevendamiseks kokku Euroopa ja USA juhtivad pead.

Organisaatorid lähtusid teesist, et rahvuslikke probleeme suudab kõige paremini lahendada internatsionaalselt meelestatud eliit.

Esimese kokkutuleku korraldasid ühinenud Euroopa idee edendaja, filosoof ja kirjandusteadlane Josef Retinger, Hollandi prints Bernhard, endine Belgia peaminister Paul van Zeeland ja Unileveri toonane juht Paul Rijkers.

Grupi sünni juures oli ka USA pankur ja ärimees David Rockefeller. Kuna esimene kokkusaamine oli De Bilderbergi hotellis, siis selle järgi saigi grupp nime.

Alates 1954. aastast on aastakoosolekutelt läbi käinud umbes 3000 inimest. Koosolekut peetakse range saladuskatte all enamasti Euroopa luksushotellis ja lossis, aeg-ajalt ka Põhja-Ameerikas.

Kümme aruteluteemat

Bilderbergi grupi veebilehekülje andmetel arutatakse tänavusel aastakohtumisel järgmisi teemasid:

päevakajalised sündmused;

Hiina;

Euroopa: migratsioon, majanduskasv, reformid, visioonid, ühtsus;

Kesk-Ida;

Venemaa;

USA poliitikamaastik, majandus: majanduskasv, võlad, reformid;

küberjulgeolek;

energeetikaga seotud geopoliitika ja toorme hinnad;

prekariaat ja keskklass;

tehnoloogiline innovatsioon.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee