Kooli ABC | Sisuturundus

Välismaale pärast põhikooli - aga miks mitte? (1)

Kooli ABC, 10. juuni 2016, 16:25
Foto: PantherMedia / Scanpix
Välismaale minnakse aina sagedamini õppima juba pärast põhikooli lõpetamist. Ehk on targem seda siiski teha pärast gümnaasiumi lõppu, mil  nii keeleoskust kui ka iseseisvust on oluliselt rohkem? Küll tasuks aga gümnaasiumiajal leida võimalusi ajutiselt mujal õppida.

Õpilasvahetusfirmad pakuvad erineva pikkusega õpirändevõimalusi. Valida saab lühemate keelelaagrite ja suvekursuste ning semestri- või kogu kooliaasta kestvate õpingute vahel. Programmid on tasulised ja väljaminekud tihti üsna suured.

Muidugi võib välismaale õppima mineku asju ajada ka omal käel, siis tueb aga aegsasti arvestada sellega, et vaeva tuleb näha üsna palju: leida sobiv kool, vormistada vajalikud dokumendid, leida elukoht jm. Tegemist jagub, kui sihtkohas pole just häid tuttavaid ees, kes poole asjaajamisest enda kanda võtaksid.

Samas saab omal käel minnes kooli ise valida, vahetuslepingute puhul on tegemist kindlate koolidega. Milliseid dokumente on täpselt vaja, saab teada kooli kodulehelt.

Tee plaane pikalt ette

Kui pärast mujal veedetud kooliaastat Eestisse naasta, tuleb arvestada sellega, et muretult oma klassiga koos jätkata pole ehk alati võimalik.

Otsuse välisriigis läbitud gümnaasiumiõpingute tunnustamise kohta teeb kooli õppenõukogu, võrreldes välisriigis läbitud õpinguid Eesti õppekavaga. Vajalikuks võib osutuda näiteks individuaalse õppekava koostamine mõnes aines või ainevaldkonnas.

Kui välismaal soovitakse õppida gümnaasiumi viimasel aastal, tasub eelnevalt järele uurida, kas seal saadav löpudiplom võimaldab ka Eestis kõrgkooli astuda. 

Mitmes Euroopa riigis saab taotleda rahvusvaheliselt ühtlustatud õppekava diplomit International Baccalaureate (IB). See võib sobida näiteks siis, kui keeleoskus ei ole piisav riigi tavapärases haridussüsteemis õppimiseks. IB puhul ei ole probleemiks alustada õpinguid ühes riigis ja lõpetada teises, sest õppekava sisu ja struktuur on kõikjal maailmas ühesugused.

Arvestada tuleb aga, et IB-õpet pakuvad erakoolid ja õppemaks võib olla suur. Eestis saab välisriiki IB-diplomit taotlema minna firma Evenor vahendusel.

Kel tõsisem huvi välismaal õppimise vastu, olgu põhi-, kesk- või kõrgkoolis, leiab asjaajamise alustamiseks palju abistavat infot portaalist Rajaleidja (www.rajaleidja,ee) – alates keeleoskuse ja iseenda isikuomaduste testimisest kuni sobiva riigi valimiseni.

Välisriiki õppima

Väike valik vahendajaid, kelle abiga võib välismaal õppimise soov teoks saada.

United World Colleges (UWC) Eesti Ühing. Annab stipendiume 16–19aastastele õpilastele õpinguteks mõnes UWC programmiga liitunud koolis.

YFU Eesti. Pakub 15–18aastastele võimalust õppida riikides üle terve maailma ühe kooliaasta, semestri või mõne suveprogrammi jagu. Õpingute maksumus on riigiti erinev, võimalus on taotleda stipendiume. Elatakse vahetusperedes. 

OÜ Tokkroos. Läkitab 3–11 kuuks välismaale õppima 14–18aastasi noori.

Evenor. Pakub keelelaagreid, -kursusi ja kultuurivahetusprogramme kuni võimaluseni omandada keskharidus või International Baccalaureate (IB) diplom mõnes enda valitud riigis. Vahendab õppureid ka paljudesse maailma ülikoolidesse.

Evmar. Aastane  õpilasvahetus noortele vanuses 15–18. Valida on 16 sihtriiki ja neli õppekeelt, õpiaeg üks semester või terve õppeaasta.

Comeniuse õpiränne. Õpilased, kes on vähemalt 14 aastat vanad, saavad veeta 3–10 kuud välismaa partnerkoolis.

Briti Nõukogu stipendium. 10. klassi õpilased, kellel on väga hea inglise keele oskus, saavad stipendiumi toel minna aastaks õppima Suurbritannia erakooli.

Rotary noorsoovahetus. Kesk-, kutse- või kõrgkoolide õppurid saavad osaleda aasta-,   suve- või laagrivahetuses.

Bellnor. Noored vanuses 15–19 saavad omandada keskhariduse Inglismaal, õpingute kestus kuni kolm aastat. Vahetusprogrammid USAsse, kestus kuni aasta.

Allikas: Rajaleidja

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee