Eesti uudised

Perearstireform seisab endiselt pea peal (4)

Tiina Kangro, 9. juuni 2016, 16:35
WHO eksperdi soovitus on, et aastaks 2020 peaks töötama pool Eesti perearstidest uutes, laiendatud teenusevalikuga tervisekeskustes.Foto: Aldo Luud
Maailma terviseorganisatsioon (WHO) andis Eestile soovitused, kuidas lisaks uute tervisekeskuste ehitamisele korraldada perearstisüsteem ümber ka sisuliselt.

WHO eksperdi ettepanekul tuleks esmatasandi arstiabi reformimisel lähtuda eelkõige arstabisüsteemi sisulisest muutmisest, uute hoonete ehitamine peaks olema vaid tugi inimesekeskse ja hästitoimiva perearstiabi pakkumiseks.

Ometi alustati Eestis taas teisest otsast: kuu aega tagasi lõppes taotlusvoor infrastruktuuri toetuste saamiseks, et püstitada euroraha toel tõmbekeskustesse uued ja moodsad tervisekeskused, kus ühe katuse all töötaks koos vähemalt kolm, linnades vähemalt kuus perearsti. Seega valatakse lähiaastail „betooni” üle saja miljoni euro, millest 25 protsenti tuleb mängu panna uute tervisekeskuste rajajatel endil.

Taotluste vastuvõtmise lõppedes selgus, et rahale pretendeerivad siiski vaid üksikud perearstikeskused. Lõviosa ehitusrahast soovivad endale saada haiglad ja omavalitsused. Perearstide seltsi juhi Diana Ingeraineni sõnul sai perearstide jaoks takistuseks just selgusetus tuleviku osas, sest seni ei ole teada, kuidas hakatakse rajatavaid uusi keskusi rahastama. Sotsiaalministeerium on teatanud, et vaid tõmbekeskustesse planeeritud uutes tervisekeskustes peavad lisaks perearstidele ja pereõdedele hakkama tööle ämmaemandad, füsioterapeudid, sotsiaaltöötajad ja soovitavalt mitmed muud spetsialistid.

Kõigepealt ehitame

„Minna praegu kaasa uute arengutega, kui täpselt pole teada, mismoodi rahastamine hakkab pikemas perspektiivis toimuma, mismoodi uus keskus peaks toimima, milline hakkab seal olema arsti roll, siis perearstid pole selles suhtes piisavalt riskialdis rahvas,” kommenteeris Ingerainen pärast taotlusvooru tulemuste avalikustamist meediale.

Tervisekeskuse jaoks ehitusraha küsides tuleb võtta vastutus, et keskus töötab 20 aastat. Peale selle peab keskuse rajaja tasuma oma taskust 25-protsendilise omaosaluse. Selge see, et teadmata tulevasi mängureegleid, oleks perearstidel seda teha üsna problemaatiline.

Seega tulebki neil oodata, kuni näiteks maakonnahaiglad euromiljonitega oma ruume sätivad ja siis perearstid juba oma seatud tingimustel sinna rentnikeks kutsuvad. Muidugi võib koostöös sündida ka hiilgavalt häid ühisettevõtmisi.

Esimesed 15 uut keskust peavad tööd alustama juba ülejärgmisel aastal.

Seejärel mõtleme

Ent vahepeal on ka sotsiaalministeerium asunud tegelema WHO soovitustega perearstisüsteemi sisulisel muutmisel. Need näevad ette mitmesuguseid tegevusi.

Esikohale tuleb seada inimene ja tema vajadused. Kogu esmatasandi arstiabi piirkondlik juhtimine tuleb anda perearstide endi kätte. Perearstid peavad koonduma suurematesse keskustesse ja tegema tihedat koostööd teiste meditsiini- ja sotsiaaltöö erialaspetsialistidega. Nad peavad toimima koos eriarstide ja haiglatega, et patsient, saatekiri näpus, ühest tasandist teise liikumisel kaotsi ei läheks.

Peale selle tuleb tagada, et koolitussüsteemist tuleks perearste juurde: vaja on saavutada olukord, kus vähemalt järgmisel kümnel aastal asuks peremeditsiini residentuuri igal aastal õppima vähemalt 50 arsti.

Raportis viidatakse paljudes maades edu toonud mudelile, kus laiendatud perearstiabi pakkumiseks jagatakse riik n-ö esmatasandi hoole tsoonideks (Primary Care Zones), mille suuruseks on 75 000–125 000 elanikku. Just nii suur on inimeste hulk, mis võimaldaks meditsiini juhtida optimaalse kulu-tulususe ja kvaliteedigarantiiga. Iga sellise piirkonna tegevuste koordineerimiseks ja inimeste vajadustele vastavate arenduste ja koostöö planeerimiseks peaksid perearstid ise moodustama juhtrühma.

WHO hinnangul on lisaks vaja kõikide nende muutuste elluviimiseks luua läbimõeldud motivatsioonisüsteem. Tarvis on ka põhimõttelisi muudatusi esmatasandi arstiabisüsteemi rahastamises, see tähendab, et oma tegevust peab muutma ka haigekassa.

„Esmatasandi prioriteediks seadmine peab väljenduma ka ravikindlustuse eelarvestrateegias suurema esmatasandi eelarve osakaalu näol,” sedastab Eestile esitatud raport, mis praegu on veel mustand ja saab lõplikult kaante vahele siis, kui sotsiaalministeerium sellest oma meeskonnaga üle käib.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee