Eesti uudised

Valgust varjanud naabri sireliheki maha saaginud mees on trahvi peale raevus (91)

Arvo Uustalu, 9. juuni 2016, 06:00
KÕRGUST VISANUD: Helduri sõnul on praeguseks hekk kõvasti kosunud, kuid on ikkagi vähemalt kaks korda varasemast madalam.Foto: Aldo Luud
"Meie kruntide vahel olev sirelihekk oli viis-kuus meetrit kõrge ja varjas minu aia taimede eest päikesevalguse. Võtsin siis sae ja lõikasin heki aia kõrguseks," räägib Suure-Jaanis elav mees, kelle hinge kuidagi ei mahu, et kohus talle väärteo korras trahvi määras.

Viljandimaal Suure-Jaani linnakeses elav pensionieas Heldur raiub, et tema naabriga tekkinud tüli ise ei provotseerinud ning tal on õigus oma krundil päikesevalgust nautida.

Seaduse vastu siiski ei saa – vallavalitsus ja maakohus on naabri vara pügamise asjus teist meelt.

Kuigi jässakas habemik Heldur on vana merekaru ja kaksteist aastat kalalaeval ookeani kündnud, tunneb ta hästi ka taimede hingeelu.

"Hekk võttis päikese ja kasvatas minu aeda sammalt. Võtsin siis sae ja hakkasin seda lühemaks saagima. Naaber oli väljas ja korjas teisel pool hekki oksi kokku. Ta ei öelnud midagi selle kohta, et ära sae.

Aga siis olid ühel päeval ukse taga vallaametnikud ja lõpuks ka politsei. Naaber kirjutas politseisse tehtud avalduses, et talle on tekitatud kahju 300 euro ulatuses," räägib ta. Helduri sõnul ei saagi sirelile viga teha, sest hekile teeb pügamine ainult head.

Sirelit peabki kärpima

"Tõmbasin heki ühe meetri peale. Nüüd on sellest poolteist aastat möödas ja hekk on juba ligi kolme meetri kõrgune. Mis kahju tekitamisest siin üldse rääkida saab? Hekk on praegu ju palju ilusam kui enne.

Kui tahad sirelihekki hävitada, siis tuleb sirelid traktoriga üles kiskuda, teist võimalust pole. Ja mis hirmkallid sirelid siin kolkas siis kasvavad? Kirjutas avaldusse, et kolme sorti ja lisas ladinakeelsed nimed.

Ehk tõesti need ladinakeelsed nimed maksavad midagi, aga isegi elupuud maksavad Maximas ainult neli eurot," räägib ta.

Mees tõdeb, et asi käis läbi ka Tartu maakohtust. Ta lisab, et kuigi 300 eurot tekitatud kahju eest ta maksma ei pidanud, tuli tal trahviraha välja käia 40 eurot.

Heldur kinnitab, et enne hekiintsidenti tal naabriga suuremaid tülisid ei olnud, kuid pärast seda vaadati teineteist kui vihavaenlast. Pinged läksid nõnda suureks, et Heldur usub, et naaber kolis Viljandimaalt Tartumaale elama just seetõttu.

"Mina heitsin talle ette, et ta ehitas kahe krundi vahelisele piirile mingi varjualuse, mida ma kanakuudiks nimetan. Käskisin tal see maha lammutada, aga tema keeldus. Tülid olid ka minu koera pärast," räägib ta.

"On ju olemas seadused. Ei saa ikka nii, et võtad sae ja tõmbad naabri heki maha. Kui hekk krunti kahjustas, siis pidanuks ikka kõigepealt naabriga rääkima, siis vallaga ja vajadusel kas või ise kohtu poole pöörduma," leiab üks Suure-Jaanis elav naine.

Suure-Jaani vallavalitsuse vastuses Heldurile selgitati, et kinnistu omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnistult tema maale ulatuvad puude ja põõsaste oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusest hoolimata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud.

Väärteoasja otsuses tõdetakse, et teise vara hävitamine on seadusega sätestatud süütegu. Seaduse järgi on naabril lubatud kärpida neid vilju või oksi, mis ulatuvad naabri aiast üle tema aeda.

Vastupidine juhtum, kui üks naaber läheb teise naabri aeda hekki kärpima, ei ole seletatav muu kui pahatahtlikkusega. Kui naabri aias kasvav hekk segab kõrvalnaabrit, tuleb see teema omavahel selgeks rääkida, kuid kindlasti pole mõeldav minna võõra isiku maale tolle isiku vara hävitama.

Heldur ütles, et otsuses on rõhutatud kahel korral, et kui ta hekki saagis, oli ta naabri aias. "Naabri territooriumil pole ma kunagi viibinud," kinnitab ta.

Helduri kunagine naabrimees Märt ohkab sügavalt ja ütleb, et paraku oli kõik vastupidi.

"Olin tööl Viljandis, kui naine helistas, et naaber lõikab mootorsaega hekki. Heki mahavõtmisest polnud naaber varem rääkinud poolt sõnagi. Helistasime siis valda, kust ametnikud tulid kohe kohale. Ma ei saanud kuidagi oksi kokku korjata, kuna sain koju alles õhtul," räägib ta.

Märt lisab, et tõsi on see, et ärakolimise üheks põhjuseks oli ka tülinoriv ja asju välja mõtlev naabrimees.

"Minul hirmu ei tekkinud, aga naisel küll."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee