Kommentaar

Priit Dieves | Lastetud naised, laske oma ülikõrge latt alla! (221)

Priit Dieves, 30-aastane kahe lapse isa, kooliõpetaja ja EKRE liige, 8. juuni 2016, 19:00
Lugesin 28. mai Õhtulehes ilmunud Sirje Rattuse artiklit „Olen 28 ja tunnistan, et olen oma meheotsinguga täiesti meeleheitel.“ Ajalehe esikaanele oli tõstetud arvatavasti väga paljude 20. ja 30. aastates naiste ahastus: „Ah et miks mul lapsi ei ole? Võiksin sünnitada nagu konveieril, kui teie, armsad eesti mehed, ometi sellised mökud ei oleks.“

Tegelikult ei ole mehed mökud, vaid kohati on naiste standardid oma tulevase lapse isa suhtes liiga kõrged. Võtame näiteks kõrghariduse nõude. Artikkel vaatab kriitiliselt meie ühiskonnas tekkinud olukorrale, kus kolme kõrgharitud naise kohta leidub ainult kaks kõrgharidusega meest. Seega iga kolmas kõrgharidust omav naine peab leppima madalama haridustasemega mehega. Kas see tähendab nüüd seda, et 1/3 kõrgharidusega naistest jäävad rasestumata? See on konkreetne näide naiste poolt eesti meeste jaoks seatud liiga kõrgest standardist. Tuletan meelde: lapsi ei tehta haridusega.

Samal teemal

Viis sammu lapse saamiseni

Mis puutub lapse saamisesse, siis peavad olema eelnevalt täidetud viis väga tähtsat tingimust. Esiteks peab inimesel olema füüsiline võimekus. Selle tingimuse on meie eest juba loodus ära täitnud, inimese asi on seda kasutada ratsionaalselt. Samuti peame me seda hoidma nagu tervist ikka. Siinkohal on paslik rääkida ühest üliolulisest kellast – bioloogilisest kellast, mis naiste puhul tiksub tavapäraselt lühemat aega kui meeste puhul. Karjääri võib ka hiljem, lapsi tuleb sigitada noorena, sest esimene tähtis tingimus – füüsiline võimekus – saab ühel hetkel lihtsalt otsa.

Teiseks tingimuseks on tahe. Kõik lapsed peavad olema oma ema ja isa poolt siia ilma soovitud. Demograafiat käsitledes kasutatakse mõnikord ka väljendit „ühiskonda taastootma“, mis on tegelikult pigem väga halb sõna, sest me ei tooda lapsi. Me sigitame neid suure kirega, kanname oma rinna all suure hoolega, siis sünnitame suure valuga ning lõpuks kasvatame suure armastusega. Selleks, et laps sünniks perre, peavad inimesed seda tahtma. Lihtne loogika ütleb, et iga inimene peab saama (ja tahtma) elu jooksul vähemalt kolme last. Sellisel juhul on inimese isiklik iive positiivne ja seeläbi muutub positiivseks ka terve rahva iive. Kuid siingi on probleem: leidub inimesi, nende hulgas ka mehi, kes lihtsalt ei tahagi lapsi. Või tahavad neid liiga vähe. Üks kuni kaks last on vähe, nagu tegime just selgeks. No kuulge, miks peavad teiste kaasmaalaste lapsed hakkama teid tulevikus ülal pidama oma töö ja maksudega? Kui laste saamisega alustada aga alles kolmekümneselt või hiljem, siis ei pruugi kolm last lõpuks kokku tulla – aega jääb väheks.

Kolmas laste saamise tingimus eeldab eluruumi ja piisavalt suurt elupinda. Lapsed on vaja kuskil üles kasvatada ja nad vajavad oma ruumi. Ruumi peab jääma ka emale ja isale. Selliseks elamispinnaks sobib loomulikult kas piisavalt suur korter või maja. Tähtis on siinkohal tubade arv. Näiteks kahetoalisse korterisse või majja ei mahugi eriti rohkem kui kaks last.

Neljas tingimus on loomulikult majandusvõimekus. Kõik inimesed, kes soovivad endale lapsi, peavad oma majandusvõimekust eelnevalt hindama. Kas igakuine sissetulek on piisavalt suur? Kui on, siis andke aga minna. Siinjuures ei tasu kohe mõelda laste kui kulu peale. Vaadakem asjale laiema pilguga – meie lapsed ei ole meile kulu. Lapsed on lahendus väga paljudele probleemidele nii pere sees kui ka laiemalt ühiskonnas. Tõepoolest, lapsed on lahendus – tööd saavad kõik alates ämmaemandatest lõpetades hauakaevajateni. Isegi kui tõeline tulu laste kasvatamisest tõuseb alles aastate pärast, kui  oleme vanaks ja nõrgaks jäänud. Meie lapsed on meie tõelised tuleviku pensionisambad.

Viiendaks eeltingimuseks on vastassoost elukaaslane. Kõike muud saab üksi teha, lapsi aga mitte. Kuid viidates taas Õhtulehe artiklile, kumavad sealt läbi eesti naiste liiga kõrged standardid siinsetele meestele. Nii mõnigi naine ütleb otse välja, et ta ei leia endale korralikku meest ja seega ei saa ka sünnitada, sest mehed on mökud. Kuid milles seisneb mehe mökuks olemine? Kas tõesti see, kui tal on naisest madalam haridustase? Väiksem sissetulek? Kõik on mõtlemises kinni. Kallid naised, laske ometi oma ideaalmehe ettekujutusele vastav latt nüüd natuke allapoole.

Täitkem Eestimaa lastega!

Avalikkuseni on Martin Helme suu läbi jõudnud sõnum: 27aastane lastetu naine on ühiskondlikult kahjulik element ja osa meie iibeprobleemist. Mida Martin Helme tegelikult ütles, seda me ei tea, sest lindistus on kustutatud, kuid ajalehte jõudsid järgmised laused: „Inimesel on väljendusvabadus. Aga ühiskondlikult on see kahjulik element.“ Ma ei näe põhjust seda arvamust mitte toetada ainuüksi sellepärast, et kuulun samasse erakonda, vaid seetõttu, et minagi olen mures eesti rahva negatiivse iibe pärast. Kui naine keskendub oma 20. aastates ainult karjäärile ja lükkab laste saamise edasi alles 30. eluaastatesse, siis on suur oht, et need lapsed jäävad hoopis sündimata.

Inimene harjub oma eluga ära ega soovigi seda muuta – laste soetamine on aga suur elumuutus. Lapsed on aga elus kõige tähtsamad. Ma ei mõista meie tuntud naiste solvumist sellise seisukoha peale. Mis siin solvuda – täitke oma elus viis olulist tingimust ning hakake laste saamisega pihta. Eestlaste iive on vaja saada positiivseks ja siinkohal on võtmetegelasteks meie naised.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee