Tarbija

Tahan lugeda raamatut, mida mul pole. Mis väljavaade mul on? (3)

Silja Ratt, 4. juuni 2016, 06:00
Leo Ariva MARKO SAARM
Riike, kus iga kuu kohta ühe raamatu lugenud inimeste osa ületab 30 protsenti, oli ELi 2011. aasta statistika põhjal Euroopas vaid kolm: Soome, Rootsi ja Eesti. Seega saab öelda, et eestlased loevad meelsasti. Mida teha aga siis, kui lugemiskihk on suur, ent huvipakkuvat raamatut endal pole ja seda ei leia käeulatuses olevatest poodidest ega koduraamatukogustki?

Värskeim võimalus: raamatuvahetus

Õige pea on alustamas ettevõtmine, mis teeb lugejale huvipakkuvate raamatute kättesaamise lihtsamaks: nimelt käivitub juba suvel Leo Ariva ja Kaiko Kauri algatatud projekt nimega Raamatuvahetus. Tegemist on ettevõtmisega, mis võimaldab raamatusõpradel omavahel raamatuid vahetada interneti abil.

Selleks tuleb raamatuhuvilisel teha veebilehele raamatuvahetus.ee kasutajatunnus ning valida enda raamaturiiulist veidi materjali, mille ta on nõus tasuta ära andma.

Kui keegi tunneb mõne raamatu vastu huvi ja seda saada soovib, on raamatu andjal omakorda võimalus kellegi teise sama keskkonna kasutaja raamat endale saada.

Raamatuvahetus toimub SmartPOSTi pakiautomaatide kaudu. Raamatuid vahetataksegi Eestis tasuta, välja tuleb käia ainult raamatu saatmise postikulu (tellija maksab), mis ei tohiks ulatuda üle paari-kolme euro. See tähendab, et nii saab sümboolse summa eest enda raamaturiiuli sisu värskendada.

"Teiste raamaturiiulit vaadates tundub alati, et see on põnevam," seletab Raamatuvahetuse üks eestvedajad Leo Ariva, kust idee alguse sai. Mees räägib, et statistika järgi tõstetakse Eestis igal aastal riiulitele umbes viis miljonit raamatut. "Aga mis nendest raamatutest saab? Kui palju need reaalselt lugemist leiavad?" küsib Ariva.

Tema sõnul loetakse Eestis väga palju, aga märkimisväärne hulk raamatuid seisab aastaid riiulitel, ilma et keegi neid kätte võtaks ja kas või sirviks. Ariva räägib, et ta on aastaid mõelnud, kuidas need seisvad raamatud nii-öelda jälle liikuma panna. "Sest raamat on ju ikka väärtuslik ja hea, kuigi inimesele, kelle kodus see seisab, see võib-olla enam huvi ei paku," selgitab ta. Veel rõhutab Ariva, et raamat, mida inimene on paar korda lugenud, on ju peaaegu uus.

Raamatuvahetus on Ariva sõnul orienteeritud eelkõige viimase 20 aasta jooksul ilmunud raamatutele. "Me ei konkureeri antikvariaatidega," ütleb ta. Ometi ei tähenda see, et Raamatuvahetuse abil ei võiks sattuda ka aastakümnevanuste pärlite otsa, mida kuskilt enam saada pole. "Igaüks leiab oma," usub Ariva.

Eestis antakse Ariva teada välja umbes 12-13 raamatut päevas, samas on tiraažid suhteliselt väikesed. See tähendab, et viis aastat tagasi välja antud raamatut võib olla juba füüsiliselt raske leida. Siin tulebki appi Raamatuvahetus, sest kellegi kodudes on need väikese tiraažiga raamatud ju ometi olemas.

Raamatuvahetuse kasutaja saab koostada ka oma soovinimekirja, kuhu ta saab lisada neid raamatuid, mida keegi hetkel ei paku. Kui selline raamat lõpuks pakkumisele tuleb, saab selle soovija kohe teate. Üldiselt tekibki Raamatuvahetuses kaks suuremat suunda: raamatut, mida pakutakse, ja raamatud, mida soovitakse. "Omades ülevaadet Eesti raamaturiiulitest, võin ma öelda, et meil ei ole raamatudefitsiiti," annab Ariva mõista, et Raamatuvahetuse abil võib soetada ka nii mõnegi raskesti kättesaadavana tunduva raamatu.

Raamatuvahetus loodab tööd alustada juba eeloleval suvel. Praegu kogutakse Hooandjas raha Raamatuvahetuse mobiiliäpi jaoks.

Vähetuntud võimalus: raamatukogude vaheline laenutus

Raamatuid on muidugi saada ka raamatukogudes. Kui aga vajalikku raamatut konkreetses raamatukogus polegi, saab selle sinna tellida raamatukogude vahelise laenutuse abil (RVL), mis on kõigile raamatukogudele kohustuslik juba 1999. aastast alates.

Tallinna keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna pearaamatukoguhoidja Liisi Nokkur räägib, et keskraamatukogus saavad lugejad RVLi teel tellida teavikuid, mida Tallinna raamatukogudes ei leidu. Väljastpoolt Eestit Tallinna keskraamatukogu küll raamatuid ei telli, aga näiteks Tallinna ülikooli akadeemilises raamatukogus on seegi võimalus olemas.

Nokkuri sõnul tellitakse keskraamatukogus RVLi teel enim võõrkeelest ilu- ja teadmiskirjandust (teadmiskirjandus – koondmõiste, mis sisaldab endas teadus-, tarbe-, õppe-, teatme-, aime- jms kirjanduse – S. R.). Eestikeelsest kirjandusest on samuti populaarseim teadmiskirjandus. Keskraamatukogu lugejad tellivad RVLi teel kõige rohkem raamatuid Tartu raamatukogudest.

Üks piirang siiski on: RVLi teel teisest raamatukogust saadud raamatuid ei saa lugeja endale koju viia, nendega saab tutvuda vaid raamatukogus. Teenus on tasuline ning teaviku saatmise kulud tasub lugeja.

Raamatukogude vahelist laenutust kasutatakse Nokkuri kinnitusel aga aasta-aastalt vähem. "Inimesed on liikuvamad ja informatsioon on varasemast paremini kättesaadav ka internetis," seletab ta.

Antikvariaati tasub sammud seada siis, kui mingit raamatut võib vaja minna nii pika aja jooksul, et targem on see endale päriseks osta (näiteks käsiraamat) või kui eelnevalt mainitud võimalustest pole abi olnud. Tõsi, võib minna hulk aega, enne kui huvipakkuva teose kätte saab – eriti juhul, kui see pakub huvi ka paljudele teistele. Ja kindlasti pole see kõige odavam lõbu. "Eks sellega ole samuti nagu kõigega, millest on puudus – pakkumisest suurem nõudlus kergitab hinda," teab Raamatupoe Raamatukoi juhataja Margo Matsina.

Ta seletab, et raskesti kättesaadav raamat ei ole sama, mis haruldane raamat: haruldasi raamatuid on vähe, aga samas ei pruugi keegi neid lugeda tahtagi. Matsina toob näiteks Ilmar Mannise "Eesti rahvariiete ajaloo" esmatrüki aastast 1927. See raamat on küll haruldane ja väga huvitav, aga ometi endiselt oma ostjat ootamas.

Raskesti kättesaadava raamatu puhul on aga nõudlus suurem kui pakkumine. Selline raamat ei pruugi Matsina sõnul tingimata haruldane olla. "Võib-olla õnnestub meil seda sisse osta mitu eksemplari aastas, aga kui ostuhuvilisi on ikka järjekorras, siis oleme pidevas defitsiidis. Näiteks Jules Verne’i "Saladusliku saare" väljaanne, mis on ilmunud sarjas "Seiklusjutte maalt ja merelt" – viimase aasta jooksul oleme müünud seda raamatut viis eksemplari, aga ikka on järjekord," toob Matsina näite.

Mehe kinnitusel pöördub Raamatukoi poole iga päev mitu defitsiitsete raamatute jahil olevat inimest. Sageli on Raamatukoil soovitud raamat kohe poeriiulist või laost võtta. Mõnikord tuleb inimese soov kirja panna ning siis ei jää raamatuhuvilisel muud üle, kui oodata. Selliseid ootel raamatusoove on Raamatukoil praegu 4000. Matsina räägib, et kui soovitud raamat leitakse inimesele kuu-paariga, on see kiiresti saadud. Tihti juhtub ka nii, et raamat, mida klient on soovinud, leitakse viis või seitse aastat hiljem.

"Tuleb ette, et inimene on unustanud nii oma soovi kui ka Raamatukoi olemasolu ja arvab, et järjekordsed telefonimüügiagendid tüütavad," kirjeldab Matsina. "Vahel pole klient jaksanud meie kõnet ära oodata ja on hakanud taevase raamatukogu lugejaks. Aga enamik ootajaid on meie suureks rõõmuks üsna elevil, et neid on nii kaua meeles peetud ja tulevad peagi oma tellimust välja ostma. Ei ole harvad need juhud, kui selline ostja meid šokolaadiga tänab!"

Raamatukois on praegu müügil umbes 20 000 uut ja 25 500 kasutatud raamatut. Praegu jaguneb poe käive uute ja kasutatud raamatute vahel umbes pooleks.

3 KOMMENTAARI

i
Imelik 9. juuni 2016, 07:42
Linnaskäikt ja postimaks on 20 EUR, raamat ise maksab 2, mis kasu oleks või mis väärtust see loob?
l
L@SSIE 7. juuni 2016, 10:24
Tuhlake vanapaberikonteinereis. Omage tuttavaid kinnisvaramaaklereid, kes peavad elanikest maha jäetud asju korteritest kõrvaldama. Iga päev läheb vanapaberisse või prügimäele kümneid tuhandeid raamatuid, enamus on rämps, aga nende seast leiab tõelisi pärleid.
Loe kõiki (3)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee