Maailm

Talibani uus liider lubab okupandid minema kihutada (16)

Allan Espenberg, 4. juuni 2016, 06:00
TALIBANI VÕITLEJAD: Need Talibani võitlejad jäid agentuuri AP fotograafi Allauddin Khani kaamera ette nädal tagasi Herati provintsis. Foto: AP / Scanpix
Afganistanis sai pärast Muḥammad Manṣūri hukkumist USA droonirünnakus Talibani juhiks 55aastane Haibatullāh Aḫūnd Zādah (Ahundzada). Äärmus­liikumise poliitikas see arvatavasti suuri ja põhjalikke muudatusi kaasa ei too, kuigi Kabul ja lääneriigid seda loodavad. Teisalt on oht puhkeda ka suurel sõjal, sest tundub, et rahukõnelustele eriti loota ei saa.

Afganistan elab praegusel ajal peaaegu sedasama elu, mis algas juba mitukümmend aastat tagasi. Pommiplahvatused, relvarünnakud, asulate vallutamine ja mahajätmine, varitsused, hukkunud, inimröövid, pantvangistamised – kõik see on juba palju aastaid olnud Afganistani reaalsus ja argipäev.

Samal teemal

Möödunud aastal hukkus Afganistanis sõjategevuses ja terrorirünnakutes ca 15 000 inimest, neli korda rohkem kui 2014. aastal. Taliban vallutas 24 rajoonikeskust – 2014. aastal kõigest neli.

Mai lõpul õnnestus Afganistani õhujõududel tappa vähemalt kümme Talibani välikomandöri. Kuigi seda reklaamiti suure eduna, siis ei saa sellise seisukohaga päriselt nõustuda. Kümmekonna inimese (olgugi et juhtide) hukkumine ei mõjuta kuidagi ega suuda piirata Talibani valitsusvastast tegevust.

Tundub, et Afganistani võimud on meeleheitel, sest ei oska teravnenud olukorda kuidagi lahendada. Asi läks keeruliseks pärast 2014. aastat, kui suurem osa NATO vägedest viidi Afganistanist välja. Nii on Afganistan matnud maha võimaluse Talibaniga rahukokkuleppele jõuda ja läinud kõnelustelt üle hukkamistele. Mai algul poodi Kabulis kaheksa Talibani liiget, keda süüdistati rasketes kuritegudes tsiviilelanikkonna vastu.

Väidetavalt toetab Afganistani valitsus USA rahalisel abil Talibani mõningaid fraktsioone. Selle toetuse eesmärk on suurendada lõhet Talibanis ja meelitada mässajaid liituma rahuprotsessiga. Afganistani valitsus on nimetanud selliseid väiteid luuludeks.

«Demonstreerimaks maailmale, et nad pole surnud, tugevdab Taliban oma rünnakuid ramadaani ajal,» on ennustanud Afganistani erukindral Wahid Taqat. Ramadaan algab 6. juunil.

Uus liider on uuest puust?

Kuigi Talibani üks asutajaid, mulla Muhammad Omar (Moḩammad ‘Omar) suri juba 2013. aastal, tunnistas Taliban seda alles 2015. aastal. Talibani kõrgeima organi otsusel sai Omari järglaseks Muḥammad Manṣūr, kes tõi endaga kaasa aga teatava pisikese lõhenemise organisatsiooni sees. Paljud välikomandörid ei võtnud uut liidrit omaks, pidades teda Pakistani luure mõjuagendiks. Nii pidi Manṣūr pühendama palju energiat ja aega nendega võitlemisele.

Manṣūri valitsemisaeg jäi aga lühikeseks (alla aasta), sest 21. mail tabas teda USA droonirünnak ja liikumine jäi taas ilma juhita. NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas sel puhul õigustuseks, et Manṣūr takistas Afganistani võimude ja Talibani lähenemist.

Taliban tunnistas liidri hukkumist ja uueks juhiks kinnitati 55aastane Haibatullāh Aḫūnd Zādah (Ahundzada), kes pole niivõrd sõdalane ja väejuht, kuivõrd usumees ja kohtunik.

Uus liider on juba välja öelnud, et ta teeb kõik selleks, et USA okupandid maalt välja kihutada. Alles pärast seda saab Taliban sõlmida mingeid kokkuleppeid Afganistani praeguse valitsusega. Võib-olla tekivad siis kompromissidki. Kuid ameeriklaste kohalolu ajal midagi sellist arvatavasti ei juhtu.

Afganistanis on võõrväed olnud juba väga pikka aega, algul olid need Nõukogude Liidu sõdurid, seejärel USA ja NATO omad. Kõigil Afganistani tunginud riikidel olid selleks oma eesmärgid, kuid Afganistani ja sealse rahva heaolule ja turvalisusele pole okupatsioon küll hästi mõjunud. Pigem vastupidi.

Alates 1. jaanuarist 2015 tegutseb Afganistanis NATO mittesõjaline missioon Resolute Support, mille koosseisu kuulub 13 000 inimest. Selle missiooni peaeesmärk on Afganistani julgeolekuameti töötajate, politseinike ja sõjaväelaste väljaõpetamine ja koolitamine. Eelmise aasta detsembris otsustasid NATO välisministrid lasta missioonil tegutseda ka sellel aastal.

USA ja NATO ei saa mingil juhul võita

Praegu viibib Afganistanis 9800 USA sõjaväelast. Kuigi president Barack Obama teatas plaanist tuua kõik USA väed Afganistanist välja 2017. aastaks, muutis ta hiljem Pentagoni survel oma seisukohta. Pentagoni juhtide arvates peaksid USA väed jääma Afganistani veel vähemalt viieks aastaks ja sõjaväelaste arvu tuleks veelgi suurendada.

Prantsuskeelse Huffington Posti Afganistani-spetsialist Didier Chaudet kirjutas arutleva artikli, kas ja kuidas võiks Talibani liidri vahetus mõjutada olukorda riigis. Kuigi üldiselt loodetakse kaalukausi kaldumist Kabuli kasuks, Chaudet seda siiski ei usu. Tema arvates ei saa ühe inimese hukkumine purustada suurt ja tugevat liikumist.

See selgus juba pärast mulla Omari surma ja Manṣūri saamist uueks liidriks: organisatsiooniga ei juhtunud praktiliselt midagi, kuigi selle etteotsa oli saanud mõnevõrra nõrgem juht, keda ei saanud Omariga isegi võrrelda.

Sellised ilmingud olid Manṣūri ajal küll õhus ja lääneriigid lootsid, et nüüd karatakse üksteisele kõrri, kuid midagi katastroofilist ei juhtunud ja liikumine elas need konfliktid kenasti üle. Kui Taliban suudab ka nüüd uue liidri ajal enam-vähem ühtseks jääda, siis on see suureks lüüasaamiseks nii Afganistani kui ka USA valitsusele.

Kuid võimalik, et praegu on midagi Talibani siseringis hõõgumas. Nimelt on mulla Moḩammad Rasūli juhitav rühmitus teatanud soovist alustada valitsusega läbirääkimisi. Kuigi nad on teatanud, et ei usalda Kabuli valitsust, on nad teatud tingimustel nõus kogu Talibani nimel rahulepet sõlmima.

Selle peale teatas uue liidri Aḫūnd Zādahi esindaja, et Rasūl pole midagi muud kui Afganistani luure marionett. Samal ajal andsid Kabuli võimud teada, et kui Talibani uus juht Aḫūnd Zādah keeldub vaherahu sõlmimast, siis ta hävitatakse.

Chaudet toonitab, et mulla Manṣūr oli sattunud Briti kuninganna olukorda, s.t ta oli kõigest sümbol, kes küll valitses, kuid ei juhtinud. Asi on selles, et tegelikult kujunes viimasel ajal Afganistani valitsuse vastu peetava ülestõusu peamiseks juhiks Jalāloddīn Ḩaqqānī.

See mees olevat umbes 75aastasena küll 2014. aastal surnud, kuid seda pole ükski autoriteetne allikas kinnitanud. Isegi kui mees on surnud, siis tema rühmitus tegutseb koostöös Talibaniga üha efektiivsemalt edasi ja püüab teha nii palju kahju valitsusvägedele ja NATOle kui võimalik. Isegi USA sõjaväejuhid on nimetanud just seda grupeeringut kõige suuremaks ohuallikaks. Praegu juhib seda rühmitust Jalāloddīn Ḩaqqānī poeg Sirājuddīn, kes määrati hiljuti ka Talibani uue liidri asetäitjaks.

Ameeriklaste kindralid on väljendanud tõsist muret tänavuse suure moonisaagi pärast, sest just see on Talibani üks peamisi finantsallikaid. Kui aga Talibanil on raha, siis ei saa USA väed nendega kohe kindlasti võistelda.

Putin semmib Talibaniga?

Briti ajaleht The Sunday Times kirjutas mullu detsembris, et Venemaa president Vladimir Putin kohtus Talibani liidriga septembris Tadžikistanis. Arutlusel olevat olnud Venemaa Föderatsiooni võimalik abi ja toetus Talibanile.

Vestlusel osalenud välikomandöri sõnul olevat Putin lubanud liikumisele nii rahalist kui ka sõjalist abi, kui taliibid tõotavad võidelda veelgi energilisemalt modžaheedide ja Islamipartei vastu, kellega nägid suurt vaeva NSV Liidu väed 1980. aastatel. Kreml lükkas ajalehe väited loomulikult ümber.

Moskva olevat seadnud suhted Talibaniga sisse kaks aastat tagasi. Põhjuseks olnud Venemaa mure radikaalsete islamirühmituste pärast NSV Liidu endistes liiduvabariikides. Putin toetavat Talibani esijoones selleks, et kindlustada suurem mõju Kabuli valitsusele. Kuna Taliban võitleb Islamiriigiga, siis olevat seegi üks põhjus Venemaal Talibani toetada.

Kuigi Taliban (ja ka Islamiriik) on terroriorganisatsioonina Venemaal keelustatud, siis on ajakirjandusse jõudnud ka Venemaa välisministeeriumi mõne töötaja seisukohad, mille järgi suhtub Venemaa Talibani hoopis kui rahvuslikku vabadusliikumisse, kes võitleb ameeriklastest okupantidega.

Venemaa presidendi eriesindaja Afganistanis Zamir Kabulov on koguni öelnud, et ÜRO võib tulevikus Talibani tunnistada poliitiliseks jõuks, sest terrorirühmitusega enam tegemist polevat.

Samal ajal hoiatas Kabulov mai keskel, et olukord on Afganistanis üha enam destabiliseerumas, see tähendab, et üsna pea võib alata täismahus sõda.
Kremli juhtkonna positsioon on kokku võetud Venemaa meedias ilmunud lausetes: «Taliban on ainus jõud Afganistanis, mis ei luba muuta seda riiki USA sõjaliseks platsdarmiks Venemaa ja Hiina ründamiseks. Iga süüdiv Vene poliitik oleks juba ammu sõlminud kontaktid Talibaniga ja aidanud teda nii raha kui ka relvadega.»

Islamiliikumine Taliban asutati 1994. aastal

Islamiliikumine Taliban (Ţālebān, Ţālibān) tekkis 1994. aastal ja selle peamiseks tegevuspiirkonnaks on Afganistan, mingil määral ka Pakistan.

Organisatsiooni nimetus tuleneb puštukeelsest sõnast, mis tähendab «usuüliõpilasi». Taliban alustas Afganistanis sõda ja 1996. aastal langes nende kätte pealinn Kabul. Seejärel 1996.–2001. aastani oli Taliban Afganistanis võimul ja liikumise juht mulla Muhammad Omar (pildil) oli sel ajal Afganistani riigipea.

2001. aastal kukutasid USA sõjaväelased Talibani võimult, seejärel hakkasid taliibid tegutsema partisanide kombel. 2003. aastal kuulutas ÜRO Julgeolekunõukogu Talibani terroriorganisatsiooniks, paljudes riikides on Talibani tegevus keelustatud.

Praegu kuulub Talibani üksustesse Afganistanis umbkaudu 30 000–50 000 inimest, kellest enamik on puštud. Organisatsiooni eesmärk on Afganistani vabastamine USA ja NATO okupatsioonist. Afganistani praegune valitsus suhtub Talibani kui võõrokupantide kaasosalisse. Taliban on terroriorganisatsiooni al Qaeda liitlane ja Islamiriigi vaenlane.

Talibani taktika pole niivõrd maa-alade üle kontrolli saavutamine, kuivõrd ootamatud rünnakud, kallaletungid linnadele ja küladele, nende taristute maksimaalne hävitamine ning seejärel varjumine baasrajoonidesse või Pakistani. Erilaagrites valmistatakse ette hulgaliselt enesetaputerroriste, kelle hulgas on ka lapsi ja teismelisi.

Afganistani taliibide aktiivse tegutsemise piirkond on tänavu kevadel olnud üsna lai. Sellesse kuuluvad järgmised provintsid: Helmand (siin kasvatatakse kuni 80% oopiumist), Kandahār, Nangarhār, Konarhā, Paktīā, Paktīkā, Khowst, Fāryāb, Baghlān, Bādghīs, Kondūz, Ghaznī ja Kāpīsā. Kõige rohkem leiab Taliban toetajaid loomulikult puštudega rahvastatud piirkondadest.

Afganistani siseministeeriumi teatel on riigi üle 360 vallast Talibani kontrolli all vaid kümmekond – asuvad peamiselt raskesti ligipääsetavates mägistes piirkondades. Talibani võim ei kehti üheski provintsis ega suuremas linnas.

Vallutatud maa-aladel kehtestab Taliban oma seadused, mis keelavad näiteks vaadata telerit, kuulata muusikat, tantsida, nautida maalikunsti, kanda valgeid riideid (Talibani lipu värv on valge), tüdrukud ei tohi käia koolis, abielurikkujad maetakse elusalt või visatakse kividega surnuks jne.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee