Eesti uudised

Rahva oma presidendi valimistel mängus veel vaid kaks prominentset segapaari (17)

Karoliina Vasli, Juhan Haravee, 3. juuni 2016, 06:00
Ene Ergma 
Nädala eest alanud Õhtulehe Rahva oma presidendi veerandfinaalis selgus ülipingelises rebimises selle aasta ühe tähtsündmuse final four ehk maakeeli neli viimast. Valimiste lõpuni jääb veel kaks vooru!

Valijate raudne tahe on puhastanud imelise neliku tee seniste pretendentide, valdavalt kirjanike ja kindralite, pankurite ja professorite seast. Poliitikutest rääkimata. Mänguväljale on jäänud vaid säravaimad – kaks meest ja kaks naist.

Samal teemal

Tulevaseks Rahva oma presidendiks saab paari nädala pärast kas Marina Kaljurand, Indrek Tarand, Ene Ergma või Urmas Paet.

Jah, just nimelt Europarlamendi saadik Paet, mitte aga temaga veerandfinaalis mõõtu võtnud ja võrdse tulemuse teinud veteranpoliitik Siim Kallas. Edasipääseja selgitamiseks tuli kasutada seaduslikult käibeloleva mündi abi. Liisuheitmiseks moodustatud pädev komisjon, mille liikmed olid läbinud põhjaliku taustakontrolli, saatis poolfinaali väsimatu eurosaadiku Urmas Paeti. Asja otsustas erapooletu euromünt.

Poolfinaalis pistavad rinda kunagised kolleegid välisministeeriumist, praegune välisminister Marina Kaljurand ning Europarlamendi saadik Indrek Tarand. Kihlveokontorid annaksid napi edumaa Kaljurannale, kes ei suitseta ning on töötanud pärast Moskvat ka Washingtonis. Aga Tarandilgi on palju plusse.

Rohkesti põnevust pakub teinegi poolfinaalpaar. Kui Paet mängis end Kallasega mündivooru tänu pensionieelikute ja madalama haridustasemega vastajate toetusele, siis akadeemik Ergmad kannavad kätel just noored.

Kihlveokontorid ei julge kummalegi pretendendile veenvat eelist anda ning nii tublide üritajate puhul ei saa välistada ka tänamatut mündivooru. Viike pole nende asjanduste juures ette nähtud.

Valijaskonna teadlikkuse kasv

Enne meie presidendivalimiste eelviimast vooru on igati paslik hea sõnaga meenutada ka neid toredaid kandidaate, keda meie valijate enamik oma toetusega eriti ei hellitanud. Rahva oma presidendi valimiste ajal, mitmel puhul isegi enne seda, on sündinud terve plejaad võimekaid presidendikspürgijaid, keda juhuslik ebaedu ei sunni veel ahvatlevatest võimuambitsioonidest loobuma.

Endine õiguskantsler Allar Jõks, kelle Kaljurand juba esimeses voorus võimsalt pingile istutas, on lohutusringis tõusnud IRLi presidendikandidaadiks. Edgar Savisaar, kelle Marju Lauristin mängust välja lülitas, on juba andnud ustavatele kaasvõitlejatele nõusoleku kasutada oma nägu ja nime käivituva kampaania hiidplakatitel. Riigikogu esimehe Eiki Nestori on presidendikandidaadiks üles seadnud sotsid.

"Võrreldes kahe esimese vooruga, on taaskord langenud "Ei oska öelda" vastanute osa," sedastab Paas valijaskonna teadlikkuse jätkuvat tõusu.

"Kui esimeses voorus oli see 24%–65%, teises voorus 25%–45%, siis kolmandas voorus 25%–41%. Vähenenud on see näitaja ka vene rahvusest vastajate seas. Kuna alles on jäänud ainult väga tuntud kandidaadid, siis oli see igati oodatav."

Kolme uuringu võrdluses hindab Paas märkimisväärseks seda, et hoolimata sellest, kes on Marina Kaljuranna vastaseks, on temale antud häälte osa jäänud põhimõtteliselt samaks: esimeses voorus 75,9%, teises voorus 75,3% ning kolmandas voorus 76,5%.

76,5% Venelannast patrioot

Marina Kaljurand (reformi parteitu välisminister)

Avalikku mällu sööbis Kaljurand 2007. aasta kevadel pronksiöö sündmuste aegu, mil Eesti Moskva saatkonna pressikonverentsi ruumi tungisid muu hulgas mitukümmend Vene našisti, kes karjusid "Fašism ei lähe läbi!".

Üritati rünnata ka suursaadik Kaljuranda, ent politseinikud suutsid selle ära hoida.

Kui Martin Helme nimetas Kaljuranna probleemina presidendivalimistel tema vene rahvust, hakati ministri eraelu vastu lähemat huvi tundma ning selgus, et Marina isa oli lätlasest bussijuht Imants Uits, kellega aga tütar kokku ei puutunudki. Tulevase poliitiku kasvatas üles venelannast ema Veera Rajevskaja, kes töötas aastaid ENSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse esimeses osakonnas.

Kaljurand on tunnistanud, et ta pole ema taustaga süvitsi kursis. Ennast defineerib Kaljurand venelannast Eesti patrioodina: "Eesti on minu sünnimaa ja kodumaa, austan ja armastan Eestit!"

Kaljuranna tagalaks on lisaks emale abikaasa Kalle Kaljurand. Neil on kaks täiskasvanud tütart ja poeg.

66,8% Šõumees ja poliitik

Indrek Tarand (Europarlamendi saadik)

Tarandist rääkides meenub paljudele Kristiina Ojulandi ja Indrek Tarandi omavaheline ragistamine 2000ndate alguses välisministeeriumis. 2002. aasta juunis tabati 1,07promillise joobe tunnustega kantsler Tarand autoroolist ning minister Ojuland vabastas ta ametist päevapealt. "Olen juhtunu pärast väga kurb ning enam seda ei juhtu," lubas Tarand.

Indrek Tarand paremal. Tiina Kõrtsini

Oma niši leidis ta protestimeelsuses. 2009. aastal asus ta Euroopa Parlamenti pürgimise lahingusse, nimetades teisi kandidaate parteibroileriteks. Majanduskriis oli sellisteks avaldusteks parim lava ning Tarand sai 102 509 valija toetuse ning jäi vaid 1016 häälega alla enim hääli saanud tervele Keskerakonnale. Viis aastat hiljem osales ta Euroopa Parlamendi valimistel taas üksikkandidaadina ja osutus jälle valituks, kogudes 43 390 häält.

Toetajaskonda vähendas ilmselt tõik, et 2011. aastal nõustus Tarand osalema presidendivalimitel Keskerakonna kandidaadina. Riigikogus sai ta 25 häält Ilvese 73 vastu.

Tarand pole praegu ametlikult teatanud, et ta presidendiks pürib, aga need sihid tal siiski on. "Kõik omal ajal," sõnas ta hiljuti Õhtulehele.

Presidendiametis oleks tal tugevaks tagalaks ka abikaasa ning kolm last.

55% Täheteadlane

Ene Ergma (astrofüüsik)

1944. aasta 29. veebruaril sündinud Ene Ergma sai tänavu ametlikult sünnipäeva tähistada alles 18. korda. Noorena oli ta kõva tennisist. Sõitis mööda kohalikke noortevõistlusi ning ehmatas vastaseid tugeva serviga. Tartu ülikoolis õppis Ene füüsikat ja hiljem Moskvas astronoomiat. Tuli Eestisse tagasi ja asus Tartu ülikoolis professoriametisse.

Ene Ergma 

Poliitikasse meelitasid ta 2002. aastal Res Publica uuendusmeelsed entusiastid. Neli aastat hiljem pürgis Ergma presidendiks. Temast saanuks Eesti esimene naispresident, ent Ergma ise ei pidanud sugu nii oluliseks. "Ükskõik, kas president on mees või naine. Aga muidugi on hea, kui kõrgematel kohtadel on rohkem naisi."

Riigikogus sai ta võimalikust 101st häälest 65 häält, presidendiks saamisest jäi puudu 3 häält. Ütles, et kaotuse pärast ta ei kurvasta.

Ergma oli aastaid riigikogu spiiker, ent praeguseks on ta poliitiliselt orbiidilt kadunud. 2014. aastal teatas ta, et uuesti riigikokku ei kandideeri. "Poliitikas käivad asjad aga väga aeglaselt – see mind ei innusta, siin ei saa paari aastaga midagi ära teha," põhjendas ta oma otsust.

"Praegu peab poliitikasse tulema noorem põlvkond."

50 % Fortuuna soosik

Urmas Paet (Europarlamendi saadik)

2000ndate hakul Nõmme linnaosa juhtides veetis Paet tööpäevi kabineti asemel pigem pensionäride päevakeskuses või turul. Linnaosa lehes oli ta praktiliselt ainuke autor. PR-oskused on valimistel kasuks tulnud. Tema professionaalsuses ei kahtle keegi, küll aga on Paetil üks probleem – kui ühel õunapuul on mitu imemagusat õuna, ei oska ta valida. Hamletlikult öeldes: "Olla või mitte olla."

Urmas Paet vasakul. Teet Malsroos

2013. aastal ennustati talle isegi peaministriametit ja Reformierakonna tüürimist, ent ta ise oli kõhklev ja keeldus. "Mul ei ole selliseid plaane," teatas ta Eesti Ekspressi veergudel.

2014. aasta hilissügisel pakuti talle kandikul Euroopa Parlamendi saadiku kohta. "Loobun Euroopa Parlamendis töötamisest seoses jätkamisega välisministri ametikohal," teatas ta enesekindlalt.

Nädalake hiljem muutis Paet meelt: "Olen siiski jõudnud järeldusele, et vaja on uusi väljakutseid. Seega olen valmis asuma tööle Euroopa Parlamendis, et aidata ka sel moel kaasa Eesti ja Euroopa arengutele."

Ent tundub, et see amet teda ei rahulda. Muu hulgas kaalus ta ka EOK presidendiks kandideerimist, ent taandus. 46aastasena oleks ta igati nooruslik president. Abikaasaga kasvatab ta kahte teismelist tütart ja nende kodu on Nõmme mändide all.

50% Siim Kallas (ekspeaminister)

Kallast toetavad Reformi (66%), IRLi (58%) ja Keski (55%) valijad. Paeti eelistavad EKRE (64%), SDE (56%) ja Vabaerakonna (53%) valijad. Kui mehed toetavad napilt enam Kallast (52%), siis naised natuke enam Paeti (52%). Kallast toetab enamikes vanusegruppides 18–24 ning 24–34 ning 65aastaste ja vanemate seas, Paet edastab Kallast aga vanusegruppides 35–49 ja 50–64. Kallas on populaarsem kõrgharidusega, Paet madalama haridustasemega vastajate seas.

Eelmistes voorudes langesid välja: Jaak Aaviksoo, Riho Terras, Joel Luhamets, Ülle Madise, Andres Herkel, Kersti Kaljulaid.

45% Marju Lauristin (Europarlamendi Saadik)

Lauristin saavutab võidu ainult SDE valijate seas, kellest 57% hääletas tema poolt, teiste parlamendierakondade valijad toetavad Ergmad. Ene Ergma võit toetub noorematele valijatele, tema toetus ületab Lauristini oma kuni 49aastaste vastajate seas, samas 50aastaste ja vanemate seas toetatakse enam Lauristini.

Eelmistes voorudes langesid välja: Jüri Luik, Edgar Savisaar, Alar Karis, Mihkel Oviir, Paul-Erik Rummo.

33,2% Tunne Kelam (Europarlamendi Saadik)

Kelam võidab Tarandit ainult IRLi valijate seas, kellest 59% valis Kelami. Kuigi Kelami toetus on keskmisest mõnevõrra kõrgem pensioniealiste ja kõrgharidusega inimeste seas, võidab kõikides vastajagruppides siiski Tarand. Kõigis kolmes voorus on olnud Tarandi puhul iseloomulik, et teda valitakse hoolimata vanusest, haridusest ja teistest näitajatest, mis näitab laialdast populaarsust ühiskonnas.

Eelmistes voorudes langesid välja: Heinz Valk, Jaan Männik, Tõnis Lukas, Mart Helme, Aadu Must, Andrus Ansip.

23,5% Eiki Nestor (riigikogu esimees)

Kõigi parlamendierakondade valijad eelistavad selles paaris Kaljuranda. Üllatuslikult on tugevalt Kaljuranna poolt ka SDE valijad, kellest Kaljuranda eelistab 78%. Üldiselt on Kaljuranna toetus ülekaalukas ka kõigis vanus-, haridus- jms gruppides. Esimest korda kolme vooru jooksul eelistavad EKRE valijad Kaljuranda vastaskandidaadile, mis näitab, et nende jaoks on Nestor ebapopulaarsem. Samas ei oska selle paari puhul koguni 40% EKRE toetajatest oma eelistust öelda.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee