Maailm

USA, Ukraina ja Türgi – kolm Venemaa peamist vaenlast (15)

Aadu Hiietamm, 3. juuni 2016, 06:00
VENEMAA KAKS VAENLAST: Levada keskuse värskest küsitlusest selgub, et venemaalased peavad kaheks kõige vaenulikumaks riigiks Ameerika Ühendriike ja Ukrainat. Pildil kätlevad nende riikide presidendid Barack Obama ja Petro Porošenko. Foto: Reuters/Scanpix
Venemaalased peavad kodumaa peamisteks vaenlasteks Ameerika Ühendriike, Ukrainat ja Türgit ning peamisteks sõpradeks Valgevenet, Kasahstani ja Hiinat, selgub Levada keskuse korraldatud küsitluse tulemustest.

Praegu leiab 72% küsitletud venemaalastest, et kõige vaenulikumalt on Venemaa suhtes meelestatud Ameerika Ühendriigid. Võrdluseks, mullu oli nõnda arvajaid 73% ja tunamullu 69%. Seejuures arvab vaid 12% küsitletutest, et Venemaa ja USA suhted on viimasel ajal teatud määral paranenud. 49% ei näe muutusi ja 31% leiab, et suhted on läinud halvemaks.

Olgu lisatud, et iga vastaja tohtis nimetada viis vaenulikku riiki.

Eesti on üheksas vaenlane

Kolmandale kohale tõusis Venemaale enim vaenulike riikide seas Türgi. Seda riiki peab vaenulikuks 29% küsitletud venemaalastest. Võrdluseks: aastatel 2006–2015 pidas Türgit vaenlaseks stabiilselt vaid 1% küsitletutest. Ta sattus nii-öelda musta nimekirja pärast seda, kui riigi sõjalennuk tulistas mullu 24. novembril Türgi–Süüria piiril alla Vene ründelennuki Su-24. Türgi võimude väitel rikkus viimane nende õhuruumi, kuid Vene võimud eitasid seda.

Vahejuhtum viis kahe riigi suhted kiiresti madalseisu ja Venemaa presidendi Vladimir Putini juhtimisel karistati Türgit majandussanktsioonidega.

Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles 1. juunil, et Moskva ootab endiselt Türgi presidendilt Recep Tayyip Erdoganilt Vene sõjalennuki allatulistamise eest ametlikku vabandust ja selgitust ning kompensatsiooni maksmist. Alles seejärel võib loota suhete järk-järgulist paranemist.

Veel mahuvad Venemaale vaenulike riikide esikümnesse Poola 24%, Läti ja Leedu 23%, Saksamaa 19%, Suurbritannia 18%, Eesti 16% ja Gruusia 10%ga. Tasub teada, et 2007. aastal oli Eesti seoses pronksiööga 60% venemaalaste arvates kõige vaenulikum riik.

Oluliselt on viimastel aastatel halvenenud venemaalaste suhtumine Euroopa Liitu. Küsimusele, kui Venemaal oleks võimalus saada praegu Euroopa Liidu täisväärtuslikuks liikmeks, siis kas te oleksite selle poolt või vastu, vastas praegu eitavalt 56% ja jaatavalt 24% küsitletutest. 2009. aasta augustis olid need protsendid vastavalt 21% ja 53%. Teisisõnu: kui seitse aastat tagasi soovis koguni 53% venemaalastest Venemaa astumist Euroopa Liitu, siis praegu jagab niisugust arvamust vaid 24%.

Suurim sõber on Valgevene

Vaenlaste kõrval selgitas Levada keskus välja ka Venemaa sõbrad. Iga küsitletu võis nimetada viis riiki. Selgus, et 50% küsitletutest peab Venemaa liitlaseks ja kõige lähedasemaks sõbraks Valgevenet. Järgnesid Kasahstan 39% ja Hiina 34%ga. Seejuures on kõigi kolme näitaja mullusest kehvem. Aasta tagasi pidas 55% venemaalastest Valgevenet liitlaseks ja kõige lähedasemaks sõbraks. Kasahstan kogus 2015. aastal 41% ja Hiina koguni 43% vastanute toetuse. Hiina protsendi olulist vähenemist selgitavad sotsioloogid venemaalaste nördimusega. Räägitakse küll, et Hiina on sõber, kuid selle sõpruse vilju pole paraku kuskilt näha.

Veel mahuvad sõprade esikümnesse India 18%, Armeenia 13%, Kuuba ja Süüria 10%, Usbekistan 9% ning Aserbaidžaan ja Kõrgõzstan 7%ga. Suurima tõusu tegi mullusega võrreldes Süüria, keda pidas sõbraks vaid 2% küsitletutest. Pärast

Vene vägede sekkumist sealsesse kodusõtta mullu sügisel on Süüria praegust valitsust Vene televisioonis järjepidevalt kiidetud.

"Üldse määrab suhtumise välisriikidesse see, mida näitab televisioon, sest suurem osa venemaalastest pole kunagi välismaal käinud. Vastused küsimustele USA kohta kujunevad sellest, mida räägitakse televiisoris. Olukorra muutumiseks tuleks inimestel näha oma silmaga, kuidas on asjad USAs korraldatud. See on aga peaaegu võimatu. Või siis peaks muutuma vaatenurk, mida transleerib televisioon, "kommenteeris" Levada keskuse küsitluse tulemusi politoloog Dmitri Oreškin.

Küsitlus kestid 23. maini. Küsitleti 2400 vähemalt 18aastast inimest, kes elavad 48 regiooni 137 linnas ja asulas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee