Kommentaar

Toomas Alatalu | Kreml korraldab esindamata rahvaste jalgpalli MMi 

Toomas Alatalu, vaatleja, 2. juuni 2016, 19:17
 
Hea, et veel jagub neid, kes mäletavad täna Brüsselis-Haagis resideeruva ja 40 rahvust ühendava Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (UNPO) sündi 5. septembril 1990. aastal Tartus toimunud nõupidamisel, mida juhtis idamaade spetsialist ja poliitik Linnart Mäll.

Kui üksteist iseseisvusvõitluses toetava koosluse algatajaid oli viis – Eesti, Gruusia, Tatarstan, Krimmi tatarlased ja Tiibet (dalai-lama esindaja volitused kuulusid hollandlasele), siis UNPO asutamiskonverentsil 11.02.1991 Haagis olid kohal 15 rahvuse ja rahva esindajad.

Jalgpall poliitikas 

Organisatsiooni esimeseks esimeheks (1991–1993) valiti Mäll, kelle teeneid asutajana tuletati UNPO koduleheküljel meelde tema manalasse minekul veebruaris 2010. Kodulehekülje esimestes variantides oli kirjas ka Eesti osa organisatsiooni loomises, ent nüüd annab sealt Eestit otsida. Raske on leida infot isegi UNPO 5. peaassambleest, mis ainsana toimus Ida-Euroopas ehk Otepääl ja Tallinnas 1997. aastal. Kohal oli küll Costa Rica ekspresident ja sealse Rahuülikooli rektor Rodrigo Carazo, ent tähelepanu pälvis hoopiski Mälli nurjunud tagasikandideerimine esimeheks (kaotas Zanzibari saare esindajale) ja Tšetšeenia-Itškeeria vabariigi (tol hetkel täisreaalsus!) asevälisministri kaotus ei tea kust UNPO ridadesse ilmunud „Tulevase Skane“ (ehk iseseisva Lõuna-Rootsi!) esindajale Göran Hanssonile aseesimehe valimisel.

Kuna Venemaa saatkond oli täies koosseisus (peale suursaadiku) ja enamgi veel külalistena kohal toonases Sakala keskuses, jäi kõigil üle vaid hauavaikuses nende tööd häältega respekteerida. Sealtpeale sai UNPO tegevus sootuks teise suuna ja tõsimeelsete iseseisvusihaldajate kõrval hakkasid selles tooni andma hetkekasulõikajad ja niisama huvitavad olla ihkajad.

See isiklikult pealtnähtud „poliitiline maavärin“ meenus, kui silmasin teadet 28. mail Abhaasia pealinnas Suhhumis alanud nn Conifa jalgpalliturniirist. Conifa (Confederation of Independent Football Associations) on UNPO-laadse seltskonna – ametlikult tunnustamata poliitilis-administratiivsete üksuste tegevusväljund jalgpallis. Põhimõte on lihtne – mängid küll üksnes omasugustega, ent eksootika on tagatud ja ka paras ports poliitikat!

Kui UNPO juurde tagasi pöörduda, siis Mälli ja uiguuri Erkin Alptekeni juhtimise päevil (1991–1997) ja tulenevalt Venemaa presidendi Boris Jeltsini lubadusest – võtke suveräänsust niipalju, kui suudate – kuulus UNPOsse koguni kuus endise punaimpeeriumi autonoomset vabariiki. Praeguseks on nad kõik toona võetu oma põhiseadustest Moskva korraldusel kõrvaldanud ja samas on endisel nõukogude alal Donetski ja Luganski „vabariike“ kaasates kuus külmutatud konflikti, kus kamandab Venemaa. Neist ainsana on UNPOs Abhaasia, kes lööb selle üritustes kaasa välisministri tasemel. Etteruttavalt kuulub UNPOsse ka Somaaliamaa (päris Somaalia üks osa), kes Suhhumi turniirile jõudis eelmängude kaudu, aga neis viimastes osales teisigi UNPO-lasi.

Meelelahutus kuulub iga endast lugupidava organisatsiooni juurde ja kummaliste rahvusvaheliste organisatsioonide jalgpalliturniire jagub iga suvi isegi Pärnu. Conifale tema praegusel kujul pandi alus aastal 2013 ja aasta hiljem toimus Sapmis (saamide maal) ehk täpsemalt Östersundi linnas Põhja-Rootsis esimene jalgpalliturniir, millele pürgijaid oli nii UNPO nimistus kui ka väljaspool seda: Iraagi Kurdistan, Szekelyföld (ungarlaste ala Kesk-Rumeenias), Põhja-Küpros, Ellan Vannin (Mani saar), Padania (Põhja-Itaalia), Panjab (India), Chagose saared, Sealand (saar Suurbritannia külje all) jne.

Kreml võimleb jälle

2015. aastal toimus turniir Mani saarel ja 2016 oli planeeritud Targu Muresi (Szekelyföld), ent mõlemal juhul sekkus suur poliitika. Tagajärjeks saigi 2016. aasta turniiri korraldamine Suhhumis (ja Gagras) ning selle otsuse tegemisel kuulus põhiroll Conifa juhile Per-Anders Blindile ehk siis (jälle) Rootsi kodanikule.

Abhaasia ja Venemaa jaoks on see turniir mõistagi suur väljapääs isolatsioonist ja koha kättenäitamine Gruusiale. Esimest korda toimub rahvusvaheline spordiüritus ühes nn külmutatud konfliktis, mis on selgelt midagi enamat, kui Venemaa jalgpallimeeskondade külalisetendused Donetskis, Luganskis ja ka Tiraspolis.

Tegelikult oli Abhaasia varemgi üritanud spordi abil n-ö maailma pääseda ja pääseski, kui seal peeti septembris 2011 doomino MM. Arusaadavalt on jalgpall märksa kaalukam spordiala ja kohalemeelitatute ametlike ja mitteametlike esinduste hulgas piisavalt neid, kelle ainuüksi mainimine võib soovi korral esile kutsuda poliitilise tormi.

Lõppvalik on igal juhul huvitav (viimasel hetkel loobus Lõuna-Ameerika aymara-indiaanlaste esindus) ja eriti huvitav Türgi seisukohalt – Põhja-Küpros, Lääne-Armeenia (eks ikka osa praegusest Türgist) ja Iraagi Kurdistan.

Conifa eelkäija ajal keeldusid Küprose türklased kurdidega mängimast – kuidas nüüd läheb, on selge juba selle nädala lõpul.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee