Liam Fee, kelle piinasid surnuks ema Rachel Fee ja ta lesbikaasa.Foto: Vida Press
Toimetas Kristin Aasma 1. juuni 2016 14:25
Suurbritannia sotsiaalteenistused seisid eile silmitsi faktiga, et nende tegemata jäänud töö tõttu hukkus kaheaastane väikemees, keda pikka aega pidevalt ja uskumatult julmalt piinati. Tema tapjateks oli ta enda ema koos samasoolise abikaasaga.

On uskumatu, et mõni naine või üldse keegi võib lapsele selliseid vigastusi tekitada, rääkimata sellest, et julmur on lihane ema. Ometi selgus lahangul, et väike Liam Fee suri, kuna tema süda lõhkes löökidest rindkeresse. Patoloogid leidsid lapse kehalt veel üle 30 vigastuse, sealhulgas küünarvarre- ja reieluu murru.

Kohtule selgus, et lapse ema Rachel Fee ja tema lesbipartner Nyomi Fee vägivallatsesid Liami ja veel kahe teise algkooliealise poisi kallal kaks aastat, aga sotsiaalteenistused ei suutnud korduvalt mitte midagi ette võtta, kirjutab dailymail.co.uk.

Kohus kuulis süüdistajatelt asju, mis sarnanevad õudusfilmi väljamõeldistega, kuid ometi on need teod tõendamist leidnud. Naised panid ühe väikese poisi puuri ning sidusid juhtmega ta käed selja taha kinni. Teine väikemees pandi alasti pimedasse tuppa koos üheksa mao ja mitme rotiga. Last sunniti sööma oma väljaheiteid, teda hirmutati, et boamadu sööb väikesi ulakaid poisse. Enne magamaminekut sunniti neid külma duši alla minema.

Päev enne väikese Liami surnuna leidmist märtsis 2014 olid julmurnaised otsinud internetist, kuidas lastele morfiini hankida, ning vastust küsimusele, kas puusaluu võib iseenesest murduda. Samuti tundsid need tursked tädid huvi, kas nad saavad ikka ühte vanglasse. Kohtus kinnitati neile, et nende ühine vanglaelu on äärmiselt vähetõenäoline. Millistesse nad neljast Šotimaa naistevanglast saadetakse, on veel otsustamata.

Naised olid üritanud Liami surmas süüdi teha teise poisi, sundides viimasel rusikat Liami suhu panema, kui viimane juba surnud oli, et jätta DNA jälgi.

Lastekaitse- ja hooldustöötajatel kerkis korduvalt kahtlusi Šotimaal Fifes elava naispaari ja nende hoolealuste suhtes, kuid üks sotsiaaltöötaja ütles, et Liam „kadus radarilt“. Lastekaitsja, kes oli Liami järelevaataja pool aastat, rääkis kohtule, et ta oli nii mures lapse pärast, et ta ei saanud magadagi. Ta teavitas paljusid ameteid, et poisil on näos haavad ja sinikad, kuid ametnikud jäid uskuma ema n.-ö klassikalisi väiteid, et laps kukkus voodist maha. Edaspidi pidi poiss olema kaks päeva nädalas erahooldeasutuses.

Lesbipaari tundnud naine rääkis, et ta võttis ühendust sotsiaaltöötajatega, kui 2013. aasta septembris nägi ta ema ja last poe juures. Talle jäi mulje, et Liam, kes istus lapsevankris, lina üle pea tõmmatud, nägi välja nagu surnu. „Ma ei tea, kas ta oli uimastatud või surnud,“ rääkis tuttav. Kui sotsiaaltöötajad ja politseinikud neid kahtlase pere juurde saadeti, rahuldusid nad „usaldusväärsete selgitustega“, et poiss oli lihtsalt oma pea ära löönud.

Sotsiaaltöötajad pidid olukorda kontrollima nelja nädala pärast, aga seda ei toimunud. Oma osa sotsiaalteenistuste n.-ö radariekraanilt kadumises mängis ka ühe sotsiaaltöötaja pikemaajaline haigus.

Lapse 33aastane isa Joseph Johnson valas eile kohtus pisaraid, kui lapsetapjad pärast seitse nädalat kestnud kohtuprotsessi mõrvas süüdi mõisteti. Side poja ja tema emaga oli katkenud üsna pea pärast seda, kui naine ta lesbikallima pärast maha jättis.

Kohtuprotsess jätkub.